Tenerife hispaania keele sõnu ja väljendeid haiglas õenduspraktika sooritamiseks

See on tööversioon ja võib täieneda, kui midagi meelde tuleb. Ja pilte võib ka lisanduda.

Edastame oma versiooni hispaania keele oskussõnavarast, mida igapäevaselt Tenerifel asutuses nimega Hospital Universitario de Canarias praktikal viibides vaja läks. Meie versioon ei pretendeeri kindlasti mitte lõplikule tõele, eriti õigekirja osas ja selle kasutamine on omal vastutusel. Küll aga on meil hea meel, kui see näiteks kedagi aitab või siis lihtsalt lõbustab. Ja palun mitte õigekirja osas viriseda, sest sellega tegelemine oleks lihtsalt liiga palju aega võtnud. Ka la ega el ei pannud ette, need peab ise välja mõtlema.

Mida on hea teada: hääldamist! arve, kehaosasid jm anatoomia-asju nt elundeid, nädalapäevi, kohamääruseid (ees-ette-taga-taha-all-alla-peal-peale-kõrval-kõrvale-vasakul-paremal jne), ühendavaid sõnu, mida on hea enda vestlusse panna nagu entonces, ademas, pues, despues, al principio, sin embargo, bueno, es asi. Õpi kindlasti mingit väikest vestlust moodustama, end tutvustama ja Eesti kohta natuke rääkima ja erinevustest-sarnasustest. Võta julgus kokku ja küsi, mida saad teha, sest muidu on praktika üsna kurb, eriti kui keelt oskad vähevõitu. Kui oled kusagil sealkandis käinud ringi juba, siis ka õpi seda kohalikus keeles väljendama, mis sulle seal meeldis ja mida nägid, mis uudiseks oli. See lihtsalt meeldib inimestele. Kui oskad inglise keelt ja tead üldiselt rahvusvahelisi meditsiinisõnu, siis paljud sõnad tuleb lihtsalt hispaania moodi öelda, nagu näiteks perfuusori kohta ütled lihtsalt perfusoor, edasi lükatud on inglise keeles suspended, hispaania keeles suspendido (ravimi või operatsiooni kohta näiteks). Üleüldse on kasulik kuulata ja tähele panna, küll hakkab süsteem tekkima ka. Ja kindlasti on kasulik lihtsalt julgus kokku võtta ja vuristada oma repertuaar ette ja öelda, kui päris aru ei saanud. Ja öelda, et ma ei oska, aga ma ju püüan oma parimat. Küsi, ära oleta, kui miski jääb selgusetuks. Ära võta isiklikult, sest inimesed võivad olla otsekohesed. Üldiselt on nad heatahtlikud, aga haiged inimesed on üle ilma sageli kehvas tujus. Ja veel: google translate tõmba omale telefoni, sest nii mõneski osakonnas ei ole levi.

Õpi ja harjuta keelt nii palju kui vähegi võimalik enne minekut erinevates keskkondades! Soovitame kasvõi duolingot. Päris hea on erasmusplus, kuhu saab siis, kui oled heakskiidu minekuks saanud. Kui järjepidevalt teha, aitab lingvist keeleoskuses kõvasti edasi jõuda. Speaklyt ei ole proovinud, aga tahaks küll, eriti selleks, et keel ära ei ununeks.

Abbocath (lühend Abb) – kanüül. Üles märgitakse nt Abb 20 membro superior izquierda ehk kanüül suurusega 20 Gauge’i vasakul ülajäsemel ehk käel. Kanüüli kohta öeldakse ka la via ehk tee (veenitee), nt et kas ikka kanüüli oled saanud panna – has pincahada la via? Meie haiglas kasutati nn turvalist kanüüli ehk nõela välja võttes jäi nõela otsa nupsuke, mis takistas enda vigastamist ja seega nakkuse ülekannet. Eestis pidada sellised kanüülid olema kasutuses kiirabis narkomaanide jaoks.  kanüül
Aguja – nõel (tavaline ravimite lahustamise jaoks on teatavasti rooza)
Aislamiento – isolatsioon (contacto, respiratorio), seda juhtub seal sageli, sest hospitaalinfektsioonid
Almacen – ladu
Analytica – vereproov (näiteks tarvis vereproov võtta – hay que tomar analytica)
Apagar – välja lülitama
Aposito – side, aga ka lapike, nt sellise paki steriilseid lapikesi, eesti keeles steriilsed tampoonid, sain lapsega emo-s käies kaasa. Peale kirjutatud aposito curas. aposito.jpg
Auxiliare (de enfermeria) – meie mõistes hooldusõde, tegutseb igal pool haiglas ja on väga oluline ja tore tiimiliige.
Bajar/levantar – langetama/tõstma, näiteks voodit
Bomba elastomerico – selline äge sõnapaar siia lihtsalt vahele. Kes teavad, need teavad.
Botella – pissimispudel ehk meesterahva siiber nr 1 jaoks
Botellita – topsike, näiteks biopsiatükikese jaoks kirurgilise sekkumise käigus, läheb sageli vaja opiblokis
Cargar – täitma ravimiga, näiteks süstalt (cargado – täidetud)
Carro – käru. Haiglas ratastega laud. Enamasti carro de cura ehk kõigi õe jaoks vajalike asjadega täidetud laud.     carro de cura.jpg
Chato – siiber ehk siis naisterahvastele nr 1 ja nr 2 ja meesterahvastele nr 2 jaoks
Cicatriz – arm (ehk paranenud haav siinkohal 🙂 )
Coge aire, respira profundo – hinga sügavalt
Compresa, compresita – natuke suurem piklik lapike, millega on muideks hea ka tolmu pühkida
Compressor, turniquete – žgutt
Consulta – konsultatsioon (arsti vastuvõtt põhimõtteliselt)
Control – õdede post
Cortado – piimaga kohvi shotiklaasis (hästi tavaline viis kohvi tarbida seal) ja oluline osa päevast
Costantes – elulised näitajad, südame löögisagedus, vererõhk, temperatuur, diurees. Neid tuleb üles märkida. Intensiivis siis sagedamini, iga kahe tunni tagant vähemalt
Cuarto de tratamientos – õdede ruum, kus on varustus protseduuride jaoks. Mitte päris ladu, vaid see koht, kus ravimeid ja kärusid asjadega valmis pannakse.
Cura – hoolitsus, ravi. Põhimõtteliselt on cura nii pesemine kui ka sidumine. Kõik õendustoimingud sobiks koondsõna “cura” alla.
Electrodes – näiteks need kleepekad, mille külge telemeetria ja ekg-värk pannakse
Empapador – imav lina, TÜ Kliinikumis ka kuuldavasti sinine lina
Encender – sisse lülitama, perfuusoreid, monitore jms enamasti
Enfermero, enfermera – vastavalt meessoost õde ja naissoost õde. Illustreeriv pilt.

kaksode

Entiendo/ no entiendo – saan aru, ei saanud aru
Gasa, gasita – haiglas on selle nimi tampoon, tavalistele inimestele steriilne ruudukujuline lapike
Glucemia (lühend BMT) – veresuhkur
Grapas, quitagrapas – klambrid, klambrieemaldaja (võib-olla ka kontoritarvikutel, siin ikkagi haavaklambrid)
Guantes – kindad
Jeringa de 2, 5, 10, 20 (dos, cinco, diez, veinte)- süstal, vastavalt 2, 5. 10 ja 20 ml. Numbrid peavad ilusti peas olema.
Largadera – ka üks ühendus tilgasüsteemile
Lavachatos – siibripesumasin (see sõna on tekitanud elevust)
Macho macho – ühendus tilgasüsteemi vahel
Mareado – pearinglus, tavaline vererõhu languse korral. Siis haige pikali ja jalad üles. Jälgida.
Mascarilla – mask (oluline steriilsetel protseduuridel, nt operatsioonidel)
Medico – arst
NPT nutricion parenteral terapia -parenteraalne toitmine loomulikult
Ofi (oficina) – puhkenurk, õdedele ja põetajatele on oma, aga pidustuste ajal tulevad arstid ja söövad kõik koogi ära.
Pañal – mähe
Paño – rätt, švamm, side
Pañuelo – taskurätik
Pastilla – tablett
Pautado – ravimid, mis on määratud (st tuleb võtta ettenähtult)
Perfusor – perfuusor, aga häälda perfusoor
Peso – kaal
Pica – torkab, ka valu kohta öeldakse nii, aga üldiselt seletuseks süstimise või kanüüli paigaldamise kohta
Pinzas – pintsetid
Pomada – salv
Preocupada/o – mures, murelik. Meile öeldi “no te preocupes” ehk ära põe
Pulsera – käepael, nii nagu patsientidel ikka haiglas on
Puntar – Üles kirjutama/Dokumenteerima! Väga oluline!
Purgar – täitma (tilgasüsteemi)
Quirofano – operatsioonisaal, ka opiblokk. Quirujano on kirurg, mis minu meelest kõlalt sarnased.
S/p si precise – näidustuse korral, st et kui vererõhk on nt hommikul mõõtes kõrge, siis seda tuleb võtta, valu ja iivelduse korral samamoodi.
Sabano, manto, colcha – vastavalt lina, tekk ja lina ja teki vahepealne toode. Kanaaridel sabanito,

mantito, colchito

Si dolor – valu korral
Si nausea -iivelduse korral
Sistema, sistemita – tilgasüsteem, ehk see, mis sinna lahuse otsa käib ja mis kanüüli otsa pannakse. Mõni ehk ei tea. See asi, mida täita tuleb noh.
Steristrip – teip, millega näiteks kanüüli naha külge kinnitatakse. Igasugu asju selle steristripiga kinnitatakse.

IMG_20190715_140927458.jpg

Sudoroso – higine
Suero, suerito – lahus tilgasüsteemi jaoks. Enamasti suero fisiologico või suero ringer
Supervisora – vanemõde
Suplencia – asendustöötaja, neid kasutatakse seal usinasti. Ongi haigla peal päris palju töötajaid, kes tulevad hommikul tööle ja alles siis saavad teada, kus nad täna on. Tihti on nii, et saadetakse kuskile, aga tegelikult neil seal tööd nagu polegi eriti ja kedagi seal ei tunne ka ja siis on selliseid kergelt õnnetuid suplenciasid näha, ausalt on kahju.
Tapone – kork, enamasti kanüüli kork
Tension (lühend TA) vererõhk, mida märgitakse mõnes kohas nii: kui on 150/100, siis kirja pannakse ja patsiendile öeldakse 15 koos 10-ga ehk siis null jäetakse otsast ära. Välismaalastele nagu meie tekitas alguses segadust.
Traer – tooma. Yo lo traigo- ma toon selle (asja), trae me… – too mulle
Turno, cambio de turno – valve, valvevahetus
Urinar, quiero urinar/ hacer pipi – pissima, soovin pissile
Vaciar el blake – tühjendama haavaeritise kogumise anumat (tõesti ei tule meelde, mis selle asjanduse nimi on, aga vaakumis tema olema peab)
Via arterial, central, peripherica – vastavalt arterikanüül, tsentraal- ja perifeerne veenikanüül
Vigilancia – jälgimine, tuleb jälgida ju!
Vomitar, quiero vomitar – oksendama, soovin oksendada
Ya esta – valmis, tehtud. Kui näiteks kõik tilgasüsteemid parasjagu on täidetud või kanüül edukalt sees.

Väljendid, mis ka tasub pähe jätta:

Hola, buenos dias, me llamo……., Soy alumna de enfermeria (de intercambio). Como se llama usted? Voy a coger su constantes de hoy– la temperatura, la tension, la frequencia. Esta de acuerdo? Tere hommikust, minu nimi on ….. Ma olen õenduspraktikant (vahetusüliõpilane). Kuidas Teie nimi on? Hakkan nüüd mõõtma Teie elulisi näitajaid — temperatuuri, vererõhku, pulssi. Olete nõus? Selle vestluse algus sobib iga patsiendi juures ükskõik, mida tehes.

Bueno, chicos/chicas, hasta luego/hasta ahora! No hästi, kutid-tšikid, nägemist/varsti kohe jälle näeme! Sellist väljendit tuli kasutada iga kord, kui said oma asjad selles palatis aetud ja väljusid.

Voy a hacerte una pruebita de azucar- Mõõdan sinu veresuhkrukese ära.

Puedo hacer algo? – kas saan miskit teha? – võluväljend, seda on vaja sundida end ütlema võõrastele inimestele üsna sageli, et päev algaks või jätkuks meeldivalt.

Hay que curar la heridita/ el drenaje/ la via- Vaja puhastada ja siduda haavakest, dreeni, kanüüli.

Hay que coger la analytica (de sangre) – Vaja vereproov võtta.

Como se siente? – kuidas te end tunnete? Como te encuentras? või como te sientes? kuidas sul enesetunne on?

Cierra la mano/manito/punito – suru käsi rusikasse/rusikakesse, vajalik kanüüli paigaldamise vestluseks

Tiene dolor? – Kas valutab?

 

Piretile tehti veel eraldi väljenditega leht, kus kirjas just tolles osakonnas vajalikud väljendid. Otsisin ja otsisin seda, aga leidnud ei ole. Kui selle ka saame, siis tulevad mõned sulakuld-väljendid juurde, mida tõesti reaalselt kasutati, ja mille peale 90-aastased poolt kulmugi ei tõstnud, nagu näiteks: deja me tu dedito, mi niña/niño, vamos a hacer una pruebita de azucar, mis tähendab: laps, anna mulle oma näpuke, teeme selle veresuhkruproovikese ära.

Pildikene veresuhkru mõõtmise lansetist, lihtsalt sellepärast, et see on olemas.

IMG_20190715_140947027.jpg

Viimane .

Oleme kõik kenasti koju jõudnud! Meie Piretiga maandusime Tallinna lennujaamas kell 00:15 23 detsember ja Meelike maabus laevaga 24 detsember.

Meie lend Piretiga möödus ilma viperusteta, olime juba septembris tutvunud Müncheni lennujaamaga ja teadsime kuhu sammud seada. Tenerife lõuna lennujaamas sattusime ka juhuslikult hommikust kohvi jooma täpselt lennukile pääsemise värava juurde. Münchenis uurisime parasjagu tabloolt kust lend läheb kui ligi astus tore vanem härra, kes juhendas kuidas automaadis check in teha ja kuhu me oma suured kohvrid panna saame, et ei peaks nendega koguaeg ringi kõndima. Võtsime seekord ka käru appi, kes mäletab siis septembris kohvite kättesaamisel selgus, et minu kohvri sang ei töötanud enam . Suured kohvrid ära antud, vaatasime ringi lennujaama jõululaadal.  Tenerifelt startides oli sooja kraade+ 20, Münchenis +8 vihmane ja Eestis oli külma -8 ning lumi 😀

Minul oli Eestis vastas terve pere. Pireti pere ootas teda poolel teel Tartusse. Üleandmine oli Puhu-Ristis just nii nagu see oli kolm kuud tagasi 😀

Meist jäi Tenerife saarele umbes 1026537 jalajäge, maha kõndisime 1546km . Kõige kõrgem kõrgus oli loomulikult 3718m El Teide( Sinna tippu ronimisega tegin vist küll oma terve aasta trenni korraga ära :D) Oleme pisut jumekamad kui kodused praegusel aastaajal 😀 Päris pagulastega ikka segamini ei aja. Neegreid meist ei saanud, sügisene päike Tenerife põhja osas ei ole enam nii aktiivne. Päikese tõusud Tenerifel on imelised ja igal hommikul isemoodi. Täiskuu tõus jäi meil kahjuks seekord vaatamata, ka see pidi olema võrratu!

Üldjoontes oli see kolm kuud Tenerifel üks korralik seiklus ja proovilepanek. Olime Pireti ja Meelikesega  kõige vanemad üliõpilased, kes välispraktikat tulid tegema. Hakkama tuli saada võõras keskkonnas ja võõras keeles, inglise keelt põhja osas väga ei räägita. Meie juhendajatele tuleb au anda kannatlikkuse eest. Ei osanud me eriti keelt kui alustasime. Praktika lõpuks saime oma vajalikud jutud hispaania keeles aetud ja toimetused tehtud. Kui võrrelda Hispaania haigla tööd Eesti omaga, siis meil siin on kõik rohkem digitaliseeritud. Õed teevad Hispaanias maksimum 12 tunniseid valveid (URPAS, meie esimeses praktika kohas  24 tunniseid, see on ka vanusega piiratud). Osakonna töötajatel on töölepingud 3-6 kuud( on ka aastaseid). Tähtaja lõppedes tuleb loota, et saad samasse osakonda tööle või suunatakse teise osakonda.

Minul on tehtud juba  esimene valve oma töökohas (25 dets), teine homme. Pisut annab tunda ajavahe! Keele kohapealt olen suutnud sujuvalt kohaneda, vastupidiselt Piretile 😀 Ta on endiselt hispaania lainel 😀 ja kasutusel on ka spanglish 😀

Kokkuvõtvalt võin öelda: Meelike ja Piret ma teeks seda Teiega uuesti, ausalt!! Aastapärast Jamaica ?? 😀 😀

Merilin ja Piret millise mäe me järgmisena vallutame? 😀

Heli! Aitäh, et võtsid meid enda juurde ja kannatasid välja kõik see kolm kuud! Sa tutvustasid meile erinevaid paiku saarel ja viisid meid kurssi kohaliku eluga. Meil oli koos väga tore ja lõbus aeg! Kallistame sind Piretiga kõvasti! Silverile ka pai!

Palju jäi avastamata, ega kõike ju korraga ei saagi! On põhjust tagasi minna 😀  Kindlasti mitte turistina ja planeerida kõik ette, vaid pigem vaadata mida juhus ette toob!

20181216_093453
El Teide
48409369_10158353417307293_8367056644382654464_o
Charlie’s Angels
48359474_2152334631697870_5065522516672380928_o
Piret, Heli, Merilin ja mina El Teide tipus
20181209_101941
Vaade lõunas hotelli Zentral Centrumi katuselt
20181208_180909
Päikeseloojang
20181204_074135
Päikesetõus 7Pari aknast haiglas
20181207_072800
Taevas põleb
20181202_180140
Heli ja Piretiga Tagananas
20181202_172617
Päikeseloojang Tagananas
20181201_150104
Paella
20181202_135615
Musta liivaga Taganana rand
20181124_154507
Hispaanlaste suur lemmik!
20181124_024341
Jõulutähed tänavakaunistusena
20181111_154055
La Orotavas muuseumis looduslike värvidega liivast pilt, käsitöö.

Kõike ei ole võimalik pildis Teieni tuua, head kaasaelajad! Palju jääb meie mälestustesse!

Kes teab, kuhu meid viib järgmine praktika ;D

Madeann ja Piret

Elu on seiklus! 😀

 

 

Kümme ja pool, ehk Diez y media semanas.

Praktika võib nüüd lugeda lõppenuks, ametlikult saame paberid ja dokumentatsiooni korda neljapäeval. Kolm kuud, palju uusi teadmisi, võõras maa, võõras keel. Saime palju meie jaoks uusi aparaate näppida, erinevaid haavu siduda ehk curat teha. Lahustada ravimeid ja neid manustada. Patsientidega oma võimekuse piires suhelda.

48409369_10158353417307293_8367056644382654464_o

Kolm kuud täis erinevaid emotsioone ja inimesi ning muidugi rohkelt seiklusi vabadel päevadel, hakkab nüüd lõppema! Jäänud veel viimased päevad siin Tenerifel ja oleme taas tagasi kodus oma perede ja sõprade juures!

48359474_2152334631697870_5065522516672380928_o

Meie kõrgeim seiklus ja elamus jääb ilmselt 3718 m kõrgusele El Teidetippu. Selleks , et sinna üldse saada broneerisime mäeload juba oktoobrikuus ära, novembri lõpus ostsime internetist ka köisraudtee piletid. Meelike meiega kahjuks Teidele ei tulnud, aga mina, Piret, Heli( meie võõrustaja) ja Pireti sõbranna Merilin võtsime selle teekonna ette. Rentisime Piretiga auto terveks viimaseks nädalaks, et saaks rahulikumalt kulgeda Teidele ja laupäeva varahommikul lõuna lennujaama oma kohvritega. Meie suksu 😀

20181215_113203

Merilin tuli laupäevaks meile külla, et pühapäeval oleks hea kõigil koos Teidele teele asuda. Broneeritud aeg oli 11.00- 13.00. Loomulikult me ei jäänud aega ja hea oli see, et keegi ei tule sulle poolel teel tippu ütlema, et vabandust, aga teie aeg sai läbi 😀  Teel tegime mõned jalasirutused , et ka pisut aklimatiseeruda kõrguste vahedel. Vaated olid imelised, kõike ei suuda teieni tuua, palju jääb meie mälestustesse.

Ega siis kõik ei saa sujuvalt minna! 😀 Jõudis kätte meie aeg sõita üles vaateplatvormile. Astusime sealt vagunist välja ja panime ajama, valele poole nagu selgus 😀 Vaatasime, et teised tõusevad tippu, aga meie liigume allapoole 😀 Ega midagi pöörasime otsa ringi ja rühkisime tagasi vaateplatvormile 😀 Alustasime uuesti, seekord õigest väravast. Mäeload ettenäidatud ja luba edasiminekuks saadud, alustasime 700m tõusu tippu. Algul käis ikka pea ka ringi, aga see läks ajapikku üle, eks kõrgusekartus oli ka määrav. Rada oli küll lühike, aga see eest väga raske mulle, kes ma pole peaaegu üldse mägedes matkanud (Anaga matkarada oli siin saarel üldse esimene kord). Enamasti pea püstloodis ja kõrgete astmetega, kitsas ja liikuvate kividega. Seisime koos Heli Piretiga ühe sellise trepi ees ning arutasime, et kas seda võib juba taevatrepiks nimetada, aga alla ka ei andnud, kuigi mõtted pooleli jätta käisid mul vist 100 korda peast läbi 😀 Poolel teel oli selge, et tagasi ei lähe ja kasvõi roomates lõpuni! Lõpuks olime üleval, väävlilõhnas ja väikestest aukudest tulevas kuumas õhus. Ilm oli meie jaoks super hea, oleks võinud vabalt bikiinides ronida. Mägedes võtab päike väga hästi muide! 😀 Saime Piretiga omale korralikud punased ninad 😀 (ja esmaspäeval osakonnas suure tähelepanu osaliseks, sest neid ei olnud võimalik kuidagi peita). Ega ju ei mõelnud, et võiks päikesekreemi kasutada, mkm! Ja kuna viimases vahepeatuses enne Teidele jõudmist oli selline külm tuul, et tahtis meid pildipealt ära viia :D, siis arvasime, et päikesel ei ole mäe peal mingit jõudu. Täiesti ekslik arvamine.

48396431_336804850496260_2554494840825970688_n

Me tegime selle ära, kõik koos ja see on nii vägev kogemus! Võime olla enda üle uhked!

Peale Teidet käisime ikka rannas ka, seekord siis Playa del Duque.  Kui keegi tahab pisut teravamaid elamusi kui lihtsalt liival lesimist, siis kindlasti minge sinna ! 😀

Lained on seal võimsad ja kaasakiskuvad. Käisime korra ikka ookeanis ära ja hädavaevu jäid päevitusriided selga ning muidugi olid kõik kohad liiva täis veel koju tagasijõudeski.

 

Päev varem, kui Merilin meile külla tuli, näitasime talle niiöelda päris Hispaaniat. Käisime Santa Cruzis Palmetumis ja seal lähedal sõime pärast ära terve meetri jagu friikaid (neid süüakse siin palju) ja magushapu kastmega kana. Ettekandja sõnul jagub sellest kahele hispaanlasele 😀 Meil aga jagus neljale ja viieski oleks kõhu täis saanud 😀 Koht ise eristus tavapärasest hispaania söögikohast.

Kuna seal söögikohas ei olnud menüüs Barraquitot (meie vaieldamatu lemmik), siis jõime selle Auditooria Tenerife kohvikus. Kauni ookeanivaatega koht, kus oma kohvi nautida. Hea seltskond annab veel kõvasti plusse juurde.

Täna nagu alguses kirjutasin oli meie viimane praktika päev. Lisan pildi Meelikese ja minu tänaste juhendajate ning hooldajatega! Imelised inimesed, naeratavad koguaeg ja teevad nalja! Praktika keskkond oli täiesti pingevaba! Õpetasime neile ka eesti keelt! 😀 Küll ikka on meil raske keel 😀 😀

 

Peab ütlema, et hüvastijätt kujunes vägagi emotsionaalseks. Nii palju häid ja tunnustavaid sõnu, tänu selle eest, et me nende juurde tulime, huvi tundsime ning oma võimete kohaselt kõike teha aitasime. Ka need inimesed sulasid lõpuks, kes alguses ütlesid, et kui hispaania keelt ei oska, siis ma sind ei õpeta. Saime hakkama!!!

Täna läheme veel kõik kolmekesi välja tähistama kolme kuulise praktika lõppu. Homme saame kätte ka ametlikud lõpetamise paberid ja jääb natuke aega veel siin saarel pisut niisama ringi vaadata. Kui ilmaga veab siis reedel kindlasti randa ja siis juba kohvreid pakkima.

Kojujõudmise postitus, ehk siis ka viimane, tuleb juba peale jõule!

Seniks kõigile meie tublidele kaasaelajatele toredat Jõuluootust!

Madeann ja Piret

48375839_2192377777696575_7518508747509989376_n

 

Üheksas nädal.

Järjekordne nädal täis uusi kogemusi ja teadmisi praktikas.

Neljapäev oli meil vaba. Hommikul magasime kauem ja peale hommikusööki sulgusime oma tubadesse, et tegeleda kooli tööga. Ei ole siin midagi ainult lust ja lillepidu, vahepeal peab end kokkuvõtma ja tõsiste asjadega tegelema! Nii me siis pea terve päeva veetsime arvuti ees ja otsisime internetist vajalikke materjale.

20181206_115019

Valmis töö veel pole, artiklid vaja tõlkida ja lühidalt kokkuvõtta, mõned lisad juurde ja vormistada! Tahaks siin olles valmis saada, et siis saaks kodus rahulikult perega aega veeta ja tööle end uuesti sisseelada.

Reedel läksime Piretiga lõunasse kohe peale praktikat. Pireti sõbranna Merilin tuli Tenerifele puhkama 😀 Peale mõningast seiklemist (  teate seda blondi nalja, kus peale kahe tunnist seiklemist küsib äpp blondiinilt, et “noh ja kus me nüüd sinu arust siis oleme??” 😀 minul oli peaaegu sama seis 😀 :D) , leidis Pireti google maps , et oleme õige hotelli juures 😀 Viisime oma seljakotid hotelli ja läksime välja ümbrust avastama. Õpetasime Merilinile hispaaniakeelseid sõnu, jõime meie lemmik kohvijooki Barraquitot, lobisesime maast ja ilmast ning meie elust siin saarel.

20181206_163331

Merilini ettepanekul jäime ööbima hotelli kaheks ööks, muidugi täiesti illegaalselt 😀 Enamuse ajast sellest nädalalõpust veetsime rannas päikest võttes ja ookeanis supeldes (ujumiseks on seda ikka raske nimetada :D, sest kuidagi jahe tundus vesi). Laupäeval tegime peale rannas vedelemist pika jalutuskäigu mööda rannaäärt, Las Americasest kuni Costa Adejeni välja, näitasime Merilinile, kus asub Tenerife Kompass. Nautisime sooja ilma, olime pealtvaatajad rannas toimunud laulatusel ning imetlesime päikeseloojangut!

Hotelli jõudsime tagasi üheksa ajal õhtul ja olime nii väsinud, et kustusime suhteliselt ruttu. Ega siis pool päeva rannas päev(a)itamist (Made uus sõna “päevatama”- päeva veetma 🙂 ) polegi mingi niisama lamamine, vaid täitsa väsitav tegevus 😀 Pühapäeval olime ka rannas mõne tunni ja siis oli aeg oma asjad jälle seljakotti pakkida ning tagasi La Cuestasse sõitma hakata. Enne veel sõime kõhud kenasti koos Meriliniga täis.

Ja oligi aeg lahku minna, et uus nädal praktikal veeta. Laupäeval tuleb Merilin meile külla, siis tutvustame talle  meie elukoha ümbrust (niiöelda päris Hispaaniat) ja ootab ees retk Teidele.

Sellest ja meie viimastest praktikapäevadest juba järgmises postituses!

Kahe nädala pärast oleme juba kodus! 😀

Madamm ja Pier 😀

Üheksas nädal.

Kolm nädalakest ongi veel jäänud, siis algab tagasilend!

Minulgi ähvardas seekord võileib kauamängivaks saada, aga õnneks piirdus paari päevaga. Kuna meil eestlastel on kombeks hommikul süüa kõht kenasti täis, siis kell 10.00 minna uuesti hommikust sööma tundus liiast. Hispaanlased hommikul kohe peale ärkamist ei söögi, joovad tilga kohvi ja tööle minek. Kui hommikused tööasjad on joonde aetud, siis süüakse võileib või jogurt või cofio( sarnaneb meie kamaga), juuakse teed või kohvi.

Lõunat süüakse kella 14.00-15.00 ajal ja ilmselt siis õhtusöök on kusagil 20.00-21.00 paiku. Igastahes kella üheksa ajal õhtul on kuulda naabrite poolt nõude kolinat ja tunda toidulõhna.

Mis me siis seekord korda saatsime või tegime?

Reedel käisime jälle kinos! 😀 Seekord vaatasime multikat kuidas Grinch  jõule varastas 😀 Enne kinno minekut nägime kuidas üks sõiduauto oli põlema läinud, ei tundunud mingi romu olevat, vaid ikka korralik masin. Põles suure leegiga.

Peale kino jalutasime koju , ei jäänud trammi ootama. Õhtuti on trammidel pikemad ooteajad. Jalutuskäik oli umbes pool tundi, trammiga oleks kauem läinud. Oli küll pime, aga samas ka soe ja kõrvalt saarelt Gran Canarialt paistsid tuled (jälle sealt kus ei tea, et neid peaks näha olema 😀 ) Müstika! 😀

Laupäeval hommikul ärgates ja välja vaadates ei tundunud ilm üldse päikeseline. Vihma oli kah just sadanud.

47206224_2641374905872722_2991379094563717120_o

Olime Piretiga julged, pakkisime päevitusriided ja käterätikud kotti ning otsustasime siiski Santa Cruzi minna ja sealt edasi Las Teresitase randa. Ja oh imet, kohale jõudes säras päike !

20181201_134923

Saime kaks tundi kenasti end jumestada! 😀 Edasi läksime sööma San Andresi kalarestorani. Valikus oli palju kalatoite, aga seekord otsustasime ära proovida mereandidega paella! Kuidas sa ikka Hispaaniast lahkud, kui pole paellat söönud 😀

20181201_150104

Nüüd mul siis söödud elu esimesed karbid ja kaheksajalad. Kaheksajalg oli pisut nätske, aga muidu võib sööduga rahule jääda!

Kõhud täis, liikusime tagasi Santa Cruzi, et sealt juba trammiga otse La Lagunasse sõita. Täiesti arusaamatu tundus, miks sõitsid terve päeva topelt trammid, aga tagasi- teel nägime, et trammijuhid on streiki alustanud. La Lagunas oli laupäeva õhtul La Noche en Blanco, ehk siis valge öö! Poed olid lahti keskkööni ja müüsid kaupa allahindlusega. Tänaval oli palju kaubitsejaid ja müüdi ka elaval tulel küpsetatud kastaneid. Rahvast murdu! Liikumine tänaval oli suhteliselt keeruline. Lehvitasime seekord Teile , kes jaole said ka La Laguna veebikaameras. Süüdatud olid meie rõõmuks ka jõulukaunistused.

Toimus rongkäik, videot sellest kahjuks üleslaadida ei saa( fb seinale laeme üles), mida saatis trummaritest koosnev orkester. Peale rongkäiku esinesid ka ansamblid suurel laval. Rahvas elas kõigele tuliselt kaasa. Me ei suutnud kuidagi üle hispaaniakeelse vestluse rääkida 😀

20181201_192226

47438183_745599915801541_6358438579076595712_n

Pühapäevaks oli juba nädala sees tehtud plaan uuesti ära käia Taganana rannas, aga ärgates leidsime eest pilvise taeva ja mitte päikese terakestki. Kanged naised nagu me oleme, võtsime teekonna ikkagi ette. Kes kursis , see teab, et oleme seal siiani käinud alati koos vihmaga! Aga seekord, mingi imeläbi (needus vist mahavõetud), väikese ootamise ja jalutamise järel läks taevas selgeks ja päikeseliseks.

Nautisime laineid, kes kaldalt, kes vees (Heli ja Piret siiski käisid korra vees) ja lesisime mustal liival. Seal rannas on alati lained! Vaated kõrgelt mäeotsast jällegi kaunid ja päikese loojangu värvid muutsid taeva eriliseks! Saime nüüd ka seal rannas päikesega käidud ja sõime kohalikus söögikohas suus sulavaid küüslauguga tehtud krevette! Jalutasime külavahel bussile vastu, nägime kitsekesi katusel, mahajäetud söögikohti, metsikuid mandariinipuid. Bussiga sõites jäävad pisisasjad nägemata ja pealegi tagasisõites oli juba pime. Mis veel positiivne, julgesin aknast välja vaadata ja mägede ilu näha ning ka süda ei läinud enam pahaks 😀

Rambo võtetele me peale ei sattunud ja Stallonet tänaval ei kohanud!

Ees ootab nädalalõpp lõunas ja järgmisel nädalalõpul Teide! Hoidke pöidlad pihus, et lund ei tule! 😀

Täna oli sooja 27 kraadi! 😀

Sellised ettevõtmised seekord!

Madamm ja Pier! 😀 😀

Kaheksas nädal.

Nüüd juba järjest enam praktika lõpupoole! Varsti loeme koos päevi , tunde ja sekundeid (praegu veel nädalaid) ! 😀

Praktika uues osakonnas Meelikesel ja minul 7par ja Piretil CMAs on alanud tegusalt. Pireti eelmise nädala esmaspäevasest võileivast ja banaanist sai kauamängiv ehk siis polnud lihtsalt aega õigel ajal neid süüa 😀 (sain terve nädala nendega tööl käia. Banaan kestab siiani). Operatsiooni saalis läheb aeg lihtsalt lennates ja operatsiooni saali koristamise ajal valmistatakse ette uus patsient ning aega söömiseks ei jagugi. Sain ühe päeva olla operatsiooniõde ning arstile asju kätte anda. No täitsa uhke tunne oli pärast, et hakkama sain. Ikkagi viis operatsiooni, kuigi kõik lihtsamat sorti. Suhtlemine käis “spanglishis” 😀 st. hispaania ja inglise segakeeles. Vahepeal oli ikka väga segadusttekitav. Kõik on väga lahked ning muudkui küsivad, et kuidas mul läheb. Eelmise praktika veetis Madeann selles osakonnas ning kõik uurivad ka, et kuidas temal läheb.

Meid Meelikesega võeti uues osakonnas avasüli vastu. Õed on seal toredad ja tööd jagub kuhjaga. Kell 10 lähevad kõik nagu üksmees sööma hommikust, kuna söök on kõige tähtsam osa! päevast ( Hispaanlased kodus hommikusööki ei söö). Olles alles mõni päev osakonnas praktikal olnud, kutsuti meid reedel õhtusöögile Santa Cruzi Hotell Taburiente. Tegemist oli osakonna õhtusöögiga. Selliseid õhtusööke teevad kõik osakonnad enne jõule. Mõned koos kingitustega, mõned lihtsalt veedavad ühise laua taga toredasti aega! Et kõik saaksid osa kes tahavad, kutsutakse haiglapealt asendustöötajad.

Neljapäeval kiirustasime peale praktikat koju, et sättida end ooperisse. Ilm oli kohutav, vihma kallas nagu pangega ja selga tuli lisaks pidulikumale riietusele ajada ka vihmakeeb ja jalga natuke paremad jalanõud kui kõpskingad 😀 Ilmselt olime vaatamisväärsused omaette 😀 😀 (nagu üllatusmunad, võtad paberi ära ja parem pala selle all) Aga muud moodi ei oleks me ilmselt viisakalt Santa Cruzi kohale jõudnud!(Halvemal juhul EMOs ooperi asemel) Tänavad on siin vihmaga libedad (nagu meil must jää). Käisime kuulamas Lucia Di Lammermoori. Maja ise oli võimas. Istusime 29s reas. Kohale jõudes selgus, et riidehoidu neil muidugi ei ole ning kõik asjad tuleb endaga saali kaasa võtta. Nii me seal siis käisime pidulikes riietes ja poekotiga 😀 Selline lett mis meil on riietehoius oli siin baari jaoks. Kõik said vaheajal oma soovitu kiiresti kätte. Etendus oli väga ilus ning keegi meist ei kahetsenud, et läksime. Võimas lavakujundus ning lauljatel väga ilusad hääled. Muusika on ju teada, et kaunis.

20181122_185044

Laupäeva hommik oli meil suhteliselt aeglane, kuna õhtusöögilt jõudsime koju alles 3.30 öösel 😀 Ärgates oli mu kurk kergelt valus, osakonnas 7par on küll ilusad vaated aga ka tuuletõmme!

Kuna tervet päeva ei tahtnud lihtsalt kodus passida, siis otsustasime minna Piretiga  kinno. Käisime vaatamas : Fantastilised elukad: Grindelwaldi kuritööd ja ikka Hispaania keeles 😀

Pühapäev möödus minul hääletult ja suhteliselt kehva enesetundega kodus pikutades. Piret käis Heliga(see tore naine, kes meid 3ks kuuks enda juurde võttis) saart avastamas.

Käisime Bajamaris ning selle ümber asuvates külades. Ilm oli nii soe, et sai jälle üle pika aja ujumas käia. Ujusime Bajamarist allpool asuva küla hotelli juurde kuuluvas välibasseinis, millel on piirded ümber, aga asub ookeanis. Sinna tuli nii tugev lainetus sisse, et vahepeal kartsin koos tagasivooluga ookeani kaduda. Bajamaris asuv bassein ja seda ümbritsev ala olid viimases tormis nii kõvasti kannatada saanud, et sinna ujuma ei lubatudki. Vaatasime kaugelt terassilt võimsaid laineid ning lainelaudureid nende peal. Oli mida vaadata.

 

Nagu lugedes selgeks sai  tulevad Väärikad Daamid igast olukorrast väärikalt välja! ;D

 

Päikest külma Eestisse!

Madeann ja Piret

PS: Meil siin uued nimed ka 😀 Meelike- Meeli, Piret- Pier, Madeann- Madamm 😀 Heal lapsel ikka mitu nime!

 

Setsmes nädal. Pisut ka haiglast endast.

Nädal algas meil Piretiga pisut väsinult, nädalalõpp oli ju suhteliselt tegus! Teisipäeval olime koos Soomlastest õendusüliõpilaste grupiga. Käisime koos nendega läbi haigla erinevaid osakondi, kuulasime loengut haiglast ja soomlaste Soome tutvustust. Vahelduseks täiesti teistsugune praktika päev 😀 Õhtul läksime kinno Freddie Mercury filmi Bohemian Rhapsodyt vaatama. Ja otse loomulikult oli see Hispaania keeles 😀 Kolmapäevast reedeni tegime aga rõõmsalt oma teise praktika viimaseid päevi. Homme , esmaspäevast oleme jälle uutes osakondades. Piret CMAs ja mina Meelikesega 7 ndal korrusel. Reedel viisime Piretiga tänutäheks oma juhendajatele Eesti šokolaadi ja tegime Kirjut koera, Meelike tegi küpsisetorti.

Olete tähelepannud, et suurem enamus hispaanlastest on rosinasilmad 😀 ? Meie oma hallikas-siniste silmadega suutsime tähelepanu äratada nii mõnelgi korral. 😀

Natuke haiglast ka!

HUC

HUC ehk siis nagu Meelike ühes postituses kirjutas: Hospital Universitario de Canarias , 1971 asutatud koos Meditsiini kooliga, 71000m2. Peale remonti ja laiendusi on pinda 135000 m2.

Tohutu suur kompleks helikopteri maandumisplatsiga. Korruste arv on pisut segane aga on -4 korrus kõige alumine ja 7s mida haiged kasutavad ülemine, lisaks kõrgemal veel mõned korrused personalile.

Töötajaid kokku 3902 neist: õdesid (ka meesõed) 997 ja õeabilisi 870+ arstid ja muu personal ,ka turvamehed.

Voodikohti on 822 :

142 päevakirurgia+ vähem kui 24 tundi jälgimist vajavad haiged

214 ambulatoorset voodikohta

23 erakorralist kohta, lisaks veel siseosakonnad.

22 Operatsiooni saali

23 diagnostilist ruumi

Tehakse ka palju teadustöid: molekulaar ja rakuline bioloogia, rakenduslikud meditsiini uuringud.

Teenused ja erialad :

 

Niimoodi siis seekord! Ilma keeras tormiks ja me olime suhteliselt kodused! Väärikad Daamid seekord nalja ei visanud ;D

 

 

 

 

 

Kuues nädal, enam pole palju jäänud!

Palun vabandust, aeg on kiirelt lennanud!

Kes oskas mõelda,  milliseks nädalalõpp kujuneb? Ausalt, meie ka mitte! Nädal algas ikka praktikaga. Hea on praktikapäeva lõpus koguneda ülikooli sööklasse ja rääkida päeva muljetest! Teenindajad seal juba teavad, mida me sööme (menú del día) ! 😀 Ei pea isegi oma keeleoskusega hiilgama.  Oleme seal ju algusest peale käinud, jäime silma 😀

Sedasi on sisustatud  meie päevad esmaspäevast reedeni.

Keset nädalat tuli võimalus veeta laupäev ookeanil! Sellised ekspromt pakkumised ja otsustamised on meil siin suht tavalised 😀  Nädala sees reeglina läheme äkkideena kinno. Nädalalõppudel on suuremad tegemised. Laupäeva hommikul sõitsime bussiga lõunasse. Laeva kapten võttis meid bussijaamast peale ja sõitsime sadamasse. Laeva astudes loobusime kohe oma jalanõudest, varsti juba ookeanil olles ka liigsetest riietest! Püüdsime seda vähest päikest, mida minu ja Pireti “pilve needus” varjutada püüdis.

Kapteni juhatusel otsisime vaalasid, tegemist oli pilootvaaladega. Nägime vaalad ka ära. Ütlemata tore on oma silmaga ja looduses selliseid tegelasi vaadelda. Kokku võis neid seal olla viis, aga kuna nad olid nii ühte moodi, siis kindlalt lubada ei saa.

Üritasime tabada ka delfiine, aga seekord jäid nad meie jaoks püüdmatuks. Korraks nägime ühte, aga pildile ei saanud! Vahel võib seal näha ka kilpkonnasid ja raisid. Mõned meie seltskonnast ka väidetavalt nägid, aga meie peame ootama järgmist korda. Käisime armastuse koopa juures. Sinna oleks pidanud ujuma minema, et ennast armastusest üle ujutada, aga selleks ajaks oli juba jahe hakanud ning ka lained tundusid liiga suured, armastusega on meil siis nüüd nii nagu on 😀

20181110_130529

Vaatasime üle ka kollase mäe! See näeb välja nagu Emmentali juust, rohkelt auke täis ja päikese käes väga ilus kollane!

Lained olid ookeanil aeg-ajalt 3-4 meetrit, saime purjetada ja lainetes sõita. Merehaigeks ei jäänud meist õnneks keegi. Laevasõit kestis 5 tundi. Jõudsime veel Lõunas ka korraks randa õhtust päikest võtma 😀 Vähemalt oli hea soe lõpuks päikese käes magada.

Peale päevitamist läksime sööma ja proovisime ära Kanaaride kohvijoogi Barraquito. Kui satute Kanaaridele, siis kindlasti proovige järgi! Sellest on saanud meie lemmik! Koostises on: alumise kihina kondenspiim, brändi, espresso, vahustatud piim, peal kaneel ja sidruni koor!

20181110_185816

Pühapäeva hommik algas 7.30 kui astusime bussi, et alustada Tenerife kompassi saaretuuriga. Meie reis algas sõiduga Vilaflori külakesse, kõrgus mere pinnast 1500 meetrit. Seal käisime uudistamas Pinus canariensist( Pino Gordo), mille kogupikkus on 45,12 meetrit, rindkere kõrgus  on 9,36 meetrit ja mille maksimaalne laius on 3,16 meetrit ja vähemalt 3,10 meetrit. Vanust on 100 aastat.

Edasi kulges meie tee El Teide jalamile Raques de Garcia vaateplatvormile, 2000 meetrit merepinnast. (Nende piltide blogis kasutamiseks on luba olemas) Meil väga vedas ilmaga, oli päikeseline ning tuuletu. El Teidel on võimalik isegi lund näha.

El Teide jalamilt siirdusime Piraatide külla Mascale, Kõrgus küll kõigest 600 meetrit merepinnast, aga see sõit sinna mööda ÕUDSET serpentiini suure bussiga…. Ma pigem ei kommenteeri rohkem, ehk Piret lisab midagi 😀 ( Pireti lisa: oli väga tore. Mulle väga meeldis see serpentiin ja bussijuhi osavus sellega hakkama saada ning kaunid vaated ookeanile ja all orus asuvale külale. Suurema osa kurvide jaoks oli meie buss lihtsalt liiga suur ning pidi mitu korda enne edasi -tagasi jõnksutama, et kurvi välja võtaks).

Sõitsime üleval pool pilvi 😀 Vaated olid üliilusad!

Mascas tegime väikese peatuse, et siis jätkata teekonda Neetud pealinna Garachicosse, mis on korduvalt täielikult hävinenud. Edasi sõitsime veinipealinna Icod De Los Vinosesse, kus külastasime Malvaasia veinimuuseumi ja degusteerisime erinevaid veine. Loomulikult sai neid eksklusiivseid veine kohapealt kaasa osta (neid  ei leia mitte kusagilt mujalt, kui ainult sellest muuseumi poest).  Vaatasime üle ka 1000 aastase Draakonipuu Drago Milenario, mis asus seal samas lähedal.

20181111_134955

Peale lõunasööki jätkus sõit La Orotavasse. Kui siin La Lagunas on tänavatel käimine nagu mägironimine, siis seal on tegemist tõsise alpinismiga 😀 Külastasime Katedraali ja muuseumi.

Meie saare tuuri viimane peatus oli püha linn Candelaria. Käisime piilumas Kanaari saarte kaitsepühakut Virgen de Candelariat(  must madonna), vaatasime üle ka viimaste guanchi kuningate kujud ookeani kaldal.

Selles linnas läksid meie teed grupiga lahku. Meie jätkasime oma teekonda tagasi põhja ja teised lõunasse. Terve päeva kestnud saaretuur oli väga huvitav. Nägime ja kuulsime väga palju huvitavat, suured tänud selle eest meie giid Helenile.

Tagasi oma Tenerife koju jõudsime kell 22.00 Kanaaride aja järgi, enamus teist nägi sellel ajal juba  õndsat und 😀

 

Natuke nalja ka:

Meelikese pojad (5 ja 7 aastased) küsisid Meelikeselt ükspäev, et millal tädi Made ja Piret abielluvad? Nad käivad ju igalpool koos 😀 😀

Tarkuse tera ka: Väärikad daamid peatavad liikluse, et vales kohas teed ületada!… Ups

 

Praktikal HUC-is

HUC tähendab Hospital Universitario de Canarias ja sellessamas asutuses me iga jumala tööpäev kolmveerand kaheksast hommikul kolmeni päeval ka asume. Tahtsin juba ammu-ammu kirjutada, kuidas meil ikkagi sujub, aga ausalt öeldes on juba kella kaheteistkümneks päeval keel sõlmes ja toss väljas. Kolmest, kui lõpuks minema saab, suudab ainult mõelda, et saaks juba sööklasse Made ja Piretiga  muljetama. Keegi teine ju ei mõista niimoodi. Ja pärast seda on matk koju, st minu puhul alpinism, millest tahan kirjutada eraldi postituse. Aga täna on selline lugu, et pere on spordivõistlust vaatamas ja minul on siin klaas odavat veini, sai, oliiviplöga nimega Olivada, serrano sink ja see haisev juust, millest ma lubasin külmkapi vabastada. See kõik kokku on väetis ühele pisikesele blogipostitusele.

Niisiis, praktika algas meil nii (ja juba 1. oktoobril), et Made ja Piret alustasid kahekesi osakonnas, kuhu toodi patsiendid pärast mastaapsemaid operatsioone. Ehk siinses keeles criticos ja semicriticos. Critico tähendab lihtsamalt öeldult väga paljude juhtmetega ühendatud, näiteks juhitud või pooljuhitud hingamine ning igapäevane dialüüs, lisaks tsentraalveenikateetrid, arterikateetrid, võimsad haavad haavadreenidega jms. Semicritico on siis vahepeatus enne järgmisse etappi minekut, tavaliselt saavad samal või järgmisel päeval minema ja criticost võib mõne päevaga semicritico ka saada. Mina sain sinna osakonda pärast seda, kui olin oma esimeses osakonnas ellu jäänud.

See minu esimene osakond on midagi sellist nagu meil päevakirurgia ehk siis kergemad operatsioonid. Seal jaotati mu praktika vanemõe lahkel loal kolmeks osaks: 1)preanestesia ehk opieelne; 2)opiblokis operatsioonide vaatamine ja võimaluses opiõe abistamine; 3)opijärgne ehk recuuperacion. Põhimõtteliselt meenutas töö vabriku oma: hommikul patsiendid sisse, kõigile samad küsimused (mis nimi, mida opereeritakse, millal viimati sõite, kas teil on midagi metallist küljes, kas proteesid on suus, kas teil on allergiat, kas teil on mingeid haiguseid, mis ravimeid ja millal viimati võtsite), siis opile, taastumine-jälgimine ja kojusaatmine, juhend näpus. Osade küsimuste kohta on muidugi ka loos (historia–tohutu paks ümbrik, kust eelmise päeva õde otsib vajaliku info selle patsiendi kohta üles) olemas, aga alati tuleb üle küsida. Näiteks nägin oma silmaga, kuidas oli historia vahel täiesti vale inimese kohta paber ja eelmise päeva õde oli vastavalt sellele ka vale info välja kirjutanud. Õnneks tulevad sellised apsakad tavaliselt kiiresti välja (nii mulle öeldi) ja no pasa nada. Ehk ei juhtu midagi kohutavat.

Opieelses osakonnas sain õendustegevustest teha järgnevat: koguda anamneesi (juhendava õe juuresolekul küll, aga kirjutasin ikka ise, ausõna), täita tilgasüsteeme, lahustada ning ka manustada ravimeid. Ja ka kanüüle panna muideks. Nüüdseks olen pannud oluliselt rohkem kanüüle Hispaanias kui Eestis. HIV-i kandjatele ei lubata minul panna ja kui vussi läheb, siis paneb juhendaja ise. Panen siia lõppu pildi tilgasüsteemidest, mis seal opieelses oli igahommikune esimene saavutus. Teistel piltidel on käru, mis võetakse kanüüli panemiseks vms pisutki steriilsust vajavateks protseduurideks patsiendi voodi/tooli juurde kaasa. Kõik pildid on tehtud vanemõe loal.

Nagu näha on süsteem teistsugune kui Eestis, aga põhimõte ikka sama: kanüülike tuleb veeni sisestada, et ravimeid manustada. Kõigepealt on juba žgutt siin meie ühekordne, aga siin kasutatakse nii kaua, kuni töötab. Esimese asjana õppisin siis žgutile sõlme tegema. Alkoholiga puhastatakse punktsiooni koht, sest see pidi veenid nähtavaks tegema. No ja siis patsutatakse, et veen veel paremini välja tuleks ja siis millalgi nii umbes sada aastat hiljem ka lükatakse nõel sisse ja siis kohe tilk jooksma, sellepärast ka pole loputamist. Muidugi võib kanüüli sisestamisest pikemalt rääkida, aga seda ma ei hakka siin praegu tegema, sest minu keskmisel lugejal on teistsugused huvid.

Antud jutu lõpetuseks tahan öelda, et plaanin ka teha vingupostituse sellest, kuidas on raske loll olla ja kuidas oleks ikka pidanud oma nõutud keeleoskuse taseme saavutama enne tulekut, aga seekord ma sellest ei räägi. Järgmistes osades saab lugeda hoopis sellest, mis opiblokis toimub ja missugused üüberseksikad kostüümid seal on. Aga seda ma ausalt ei oska öelda, millal see järgmine postitus tuleb.

 

Viies nädal.

Võiks öelda, et vist meie kõige rahulikum nädal siin oldud aja jooksul. Ilmselt tuleb ka postitus lühemat sorti.

Praktika nädal ise oli täis erinevaid emotsioone ja tegemisi. Päeva võrra lühem, sest neljapäev 1 nov , oli siin “Kõigi pühakute päev” ja seega vaba päev meilegi. Pühadel ja pühapäevadel on suurem enamus poodidest suletud. Aga nagu ikka me väga toas ei istu!

Santa Cruzis oli üles pandud Dinosauruste näitus, otsustasime Meelikese ja tema lastega seda vaatama minna.  Lärmi ja müra oli omajagu!

Kuna me sattusime Dinosauruste juurde enne siestat, siis alguses meid ei lastudki ligi. Otsustasime 3 tundi rannas veeta! Lähim oli Las Teresitas. Kõik oli kohalejõudes paljutõotav. Piret läks Meelikese lastega vette ja me otsustasime siis pisut päikese käes lesida. Sättisime end kenasti paika, päevitused ikka nii, et ” joodikupäevitust” pisut leevendada, päikeseprillid ette ja palun päike võta meid!.. Aga oh imet! Ei saa ju ilma niisutuseta otse taevast ! Hakkas sadama , jälle!! Aga tugevaid Eesti naisi ei takista miski, päikest küll ei saanud, aga ujuma läksime ookeani ikka. Me ei jäta jonni, läheme uuesti, ka Taganana randa laineid püüdma!

Reedel tegime oma praktika päeva kiiresti ära ! 😀 Et mismoodi? Minul algas päev tund aega hiljem kui teistel ja lõppes ka varem, kuna reedesel päeval päevakirurgias õhtupoole operatsioone ei olnud ja peale minu oli veel üks praktikant  ja lisaks 2 õde. Meelike ja Piret said ka pisut varem lahti, reede ikkagi ju!

Varasemalt oli meil tekkinud plaan minna jällegi lõunasse Kompass Tenerife kontorisse veine proovima ja teiste eestlastega juttu ajama. Sõitu alustasime suhteliselt kohe peale praktika lõpetamist, kaasas ujumisriided, et enne veine ennast värskendada. Aga oh üllatust (ei sadanud seekord 😀 ), kiirteel ummik, sõitsime pea 1,5 tundi kauem kui muidu. Mööda sõites saime teada, et oli kolme auto kokkupõrge. Seega ujuma ei saanud ja ööujumist me ka pärast ei teinud! Teadupärast pisut vindise peaga ujuma minna pole soovitav ! Seltskond oli väga tore ja registreerisime end Piretiga  järgmiseks pühapäevaks eestlastega koos saare tuurile. Kuigi meil oli plaan leida  seekord öömaja ja minna ookeanile vaalu ning delfiine vaatama, siis nii see paraku ei läinud, aga see projekt kindlasti ära ei jää !

Otsustasime minna uudistama Tenerife kontserdihalli ka seestpoolt. Ostsime piletid Lucia de Lammermoori etendusele 22 november. Muidu olekski kõik nagu korras, aga mis siis selga panna??( naiste tüüpiline mure) Kleit on mul Eestist kaasas, aga kingi pole! Plätudega ju ei lähe 😀 Polegi midagi, tuleb hakata kingapoode läbi kammima 😀

Muide, teate, et meil on ka sügis käes 😀 Päeva tippkraadid suurt üle 25 ei ulatu ja vihmasabinad siin Põhja Tenerifel on suht igapäevased olnud. Linnapildis on suur kontrast kohalike ja sissetulnute seas (nagu meie, pool turistid :D) Nii kui sooja kraadid alla 25 läksid, pandi jalga saapad ja selga karvase kraega paksud joped 😀 Meie aga endiselt plätudega ja kergete suve riietega, see ju tüüpiline Eesti suvi! 😀

Pühapäeval õnnestus meil vihm ära petta 😀 Läksime randa, aga hoopis lõuna poole, Radazuli randa. Jõudsime sinna kahjuks nii hilja, et päike küll paistis, aga enam mitte nii tugevalt, et rannal lesida kannataks! Ikkagi sügis on juba. Käisime kaks korda ookeanis (vesi oli imeline ja lained mõnusad!) ja otsustasime üle vaadata ka lähedal asuva teise ranna. See oli puhas ja hoolitsetud rand, kuhu peaks tulevikus uuesti minema. Selleks ajaks hakkas juba pimedaks minema, kui meie buss lõpuks tuli. Tagasi sõitsime juba pimedas mööda külavaheteid ning vahepeal asusime nii kõrgel, et kiirtee paistis ainult tuledes triibuna kuskilt alt.

Meie tarkusetera: Väärikad Daamid ei jookse rindade lehvides viimasel hetkel trammile, vaid tipivad rahulikult ja jõuavad napilt! 😀