Viimane .

Oleme kõik kenasti koju jõudnud! Meie Piretiga maandusime Tallinna lennujaamas kell 00:15 23 detsember ja Meelike maabus laevaga 24 detsember.

Meie lend Piretiga möödus ilma viperusteta, olime juba septembris tutvunud Müncheni lennujaamaga ja teadsime kuhu sammud seada. Tenerife lõuna lennujaamas sattusime ka juhuslikult hommikust kohvi jooma täpselt lennukile pääsemise värava juurde. Münchenis uurisime parasjagu tabloolt kust lend läheb kui ligi astus tore vanem härra, kes juhendas kuidas automaadis check in teha ja kuhu me oma suured kohvrid panna saame, et ei peaks nendega koguaeg ringi kõndima. Võtsime seekord ka käru appi, kes mäletab siis septembris kohvite kättesaamisel selgus, et minu kohvri sang ei töötanud enam . Suured kohvrid ära antud, vaatasime ringi lennujaama jõululaadal.  Tenerifelt startides oli sooja kraade+ 20, Münchenis +8 vihmane ja Eestis oli külma -8 ning lumi 😀

Minul oli Eestis vastas terve pere. Pireti pere ootas teda poolel teel Tartusse. Üleandmine oli Puhu-Ristis just nii nagu see oli kolm kuud tagasi 😀

Meist jäi Tenerife saarele umbes 1026537 jalajäge, maha kõndisime 1546km . Kõige kõrgem kõrgus oli loomulikult 3718m El Teide( Sinna tippu ronimisega tegin vist küll oma terve aasta trenni korraga ära :D) Oleme pisut jumekamad kui kodused praegusel aastaajal 😀 Päris pagulastega ikka segamini ei aja. Neegreid meist ei saanud, sügisene päike Tenerife põhja osas ei ole enam nii aktiivne. Päikese tõusud Tenerifel on imelised ja igal hommikul isemoodi. Täiskuu tõus jäi meil kahjuks seekord vaatamata, ka see pidi olema võrratu!

Üldjoontes oli see kolm kuud Tenerifel üks korralik seiklus ja proovilepanek. Olime Pireti ja Meelikesega  kõige vanemad üliõpilased, kes välispraktikat tulid tegema. Hakkama tuli saada võõras keskkonnas ja võõras keeles, inglise keelt põhja osas väga ei räägita. Meie juhendajatele tuleb au anda kannatlikkuse eest. Ei osanud me eriti keelt kui alustasime. Praktika lõpuks saime oma vajalikud jutud hispaania keeles aetud ja toimetused tehtud. Kui võrrelda Hispaania haigla tööd Eesti omaga, siis meil siin on kõik rohkem digitaliseeritud. Õed teevad Hispaanias maksimum 12 tunniseid valveid (URPAS, meie esimeses praktika kohas  24 tunniseid, see on ka vanusega piiratud). Osakonna töötajatel on töölepingud 3-6 kuud( on ka aastaseid). Tähtaja lõppedes tuleb loota, et saad samasse osakonda tööle või suunatakse teise osakonda.

Minul on tehtud juba  esimene valve oma töökohas (25 dets), teine homme. Pisut annab tunda ajavahe! Keele kohapealt olen suutnud sujuvalt kohaneda, vastupidiselt Piretile 😀 Ta on endiselt hispaania lainel 😀 ja kasutusel on ka spanglish 😀

Kokkuvõtvalt võin öelda: Meelike ja Piret ma teeks seda Teiega uuesti, ausalt!! Aastapärast Jamaica ?? 😀 😀

Merilin ja Piret millise mäe me järgmisena vallutame? 😀

Heli! Aitäh, et võtsid meid enda juurde ja kannatasid välja kõik see kolm kuud! Sa tutvustasid meile erinevaid paiku saarel ja viisid meid kurssi kohaliku eluga. Meil oli koos väga tore ja lõbus aeg! Kallistame sind Piretiga kõvasti! Silverile ka pai!

Palju jäi avastamata, ega kõike ju korraga ei saagi! On põhjust tagasi minna 😀  Kindlasti mitte turistina ja planeerida kõik ette, vaid pigem vaadata mida juhus ette toob!

20181216_093453
El Teide
48409369_10158353417307293_8367056644382654464_o
Charlie’s Angels
48359474_2152334631697870_5065522516672380928_o
Piret, Heli, Merilin ja mina El Teide tipus
20181209_101941
Vaade lõunas hotelli Zentral Centrumi katuselt
20181208_180909
Päikeseloojang
20181204_074135
Päikesetõus 7Pari aknast haiglas
20181207_072800
Taevas põleb
20181202_180140
Heli ja Piretiga Tagananas
20181202_172617
Päikeseloojang Tagananas
20181201_150104
Paella
20181202_135615
Musta liivaga Taganana rand
20181124_154507
Hispaanlaste suur lemmik!
20181124_024341
Jõulutähed tänavakaunistusena
20181111_154055
La Orotavas muuseumis looduslike värvidega liivast pilt, käsitöö.

Kõike ei ole võimalik pildis Teieni tuua, head kaasaelajad! Palju jääb meie mälestustesse!

Kes teab, kuhu meid viib järgmine praktika ;D

Madeann ja Piret

Elu on seiklus! 😀

 

 

Advertisements

Kümme ja pool, ehk Diez y media semanas.

Praktika võib nüüd lugeda lõppenuks, ametlikult saame paberid ja dokumentatsiooni korda neljapäeval. Kolm kuud, palju uusi teadmisi, võõras maa, võõras keel. Saime palju meie jaoks uusi aparaate näppida, erinevaid haavu siduda ehk curat teha. Lahustada ravimeid ja neid manustada. Patsientidega oma võimekuse piires suhelda.

48409369_10158353417307293_8367056644382654464_o

Kolm kuud täis erinevaid emotsioone ja inimesi ning muidugi rohkelt seiklusi vabadel päevadel, hakkab nüüd lõppema! Jäänud veel viimased päevad siin Tenerifel ja oleme taas tagasi kodus oma perede ja sõprade juures!

48359474_2152334631697870_5065522516672380928_o

Meie kõrgeim seiklus ja elamus jääb ilmselt 3718 m kõrgusele El Teidetippu. Selleks , et sinna üldse saada broneerisime mäeload juba oktoobrikuus ära, novembri lõpus ostsime internetist ka köisraudtee piletid. Meelike meiega kahjuks Teidele ei tulnud, aga mina, Piret, Heli( meie võõrustaja) ja Pireti sõbranna Merilin võtsime selle teekonna ette. Rentisime Piretiga auto terveks viimaseks nädalaks, et saaks rahulikumalt kulgeda Teidele ja laupäeva varahommikul lõuna lennujaama oma kohvritega. Meie suksu 😀

20181215_113203

Merilin tuli laupäevaks meile külla, et pühapäeval oleks hea kõigil koos Teidele teele asuda. Broneeritud aeg oli 11.00- 13.00. Loomulikult me ei jäänud aega ja hea oli see, et keegi ei tule sulle poolel teel tippu ütlema, et vabandust, aga teie aeg sai läbi 😀  Teel tegime mõned jalasirutused , et ka pisut aklimatiseeruda kõrguste vahedel. Vaated olid imelised, kõike ei suuda teieni tuua, palju jääb meie mälestustesse.

Ega siis kõik ei saa sujuvalt minna! 😀 Jõudis kätte meie aeg sõita üles vaateplatvormile. Astusime sealt vagunist välja ja panime ajama, valele poole nagu selgus 😀 Vaatasime, et teised tõusevad tippu, aga meie liigume allapoole 😀 Ega midagi pöörasime otsa ringi ja rühkisime tagasi vaateplatvormile 😀 Alustasime uuesti, seekord õigest väravast. Mäeload ettenäidatud ja luba edasiminekuks saadud, alustasime 700m tõusu tippu. Algul käis ikka pea ka ringi, aga see läks ajapikku üle, eks kõrgusekartus oli ka määrav. Rada oli küll lühike, aga see eest väga raske mulle, kes ma pole peaaegu üldse mägedes matkanud (Anaga matkarada oli siin saarel üldse esimene kord). Enamasti pea püstloodis ja kõrgete astmetega, kitsas ja liikuvate kividega. Seisime koos Heli Piretiga ühe sellise trepi ees ning arutasime, et kas seda võib juba taevatrepiks nimetada, aga alla ka ei andnud, kuigi mõtted pooleli jätta käisid mul vist 100 korda peast läbi 😀 Poolel teel oli selge, et tagasi ei lähe ja kasvõi roomates lõpuni! Lõpuks olime üleval, väävlilõhnas ja väikestest aukudest tulevas kuumas õhus. Ilm oli meie jaoks super hea, oleks võinud vabalt bikiinides ronida. Mägedes võtab päike väga hästi muide! 😀 Saime Piretiga omale korralikud punased ninad 😀 (ja esmaspäeval osakonnas suure tähelepanu osaliseks, sest neid ei olnud võimalik kuidagi peita). Ega ju ei mõelnud, et võiks päikesekreemi kasutada, mkm! Ja kuna viimases vahepeatuses enne Teidele jõudmist oli selline külm tuul, et tahtis meid pildipealt ära viia :D, siis arvasime, et päikesel ei ole mäe peal mingit jõudu. Täiesti ekslik arvamine.

48396431_336804850496260_2554494840825970688_n

Me tegime selle ära, kõik koos ja see on nii vägev kogemus! Võime olla enda üle uhked!

Peale Teidet käisime ikka rannas ka, seekord siis Playa del Duque.  Kui keegi tahab pisut teravamaid elamusi kui lihtsalt liival lesimist, siis kindlasti minge sinna ! 😀

Lained on seal võimsad ja kaasakiskuvad. Käisime korra ikka ookeanis ära ja hädavaevu jäid päevitusriided selga ning muidugi olid kõik kohad liiva täis veel koju tagasijõudeski.

 

Päev varem, kui Merilin meile külla tuli, näitasime talle niiöelda päris Hispaaniat. Käisime Santa Cruzis Palmetumis ja seal lähedal sõime pärast ära terve meetri jagu friikaid (neid süüakse siin palju) ja magushapu kastmega kana. Ettekandja sõnul jagub sellest kahele hispaanlasele 😀 Meil aga jagus neljale ja viieski oleks kõhu täis saanud 😀 Koht ise eristus tavapärasest hispaania söögikohast.

Kuna seal söögikohas ei olnud menüüs Barraquitot (meie vaieldamatu lemmik), siis jõime selle Auditooria Tenerife kohvikus. Kauni ookeanivaatega koht, kus oma kohvi nautida. Hea seltskond annab veel kõvasti plusse juurde.

Täna nagu alguses kirjutasin oli meie viimane praktika päev. Lisan pildi Meelikese ja minu tänaste juhendajate ning hooldajatega! Imelised inimesed, naeratavad koguaeg ja teevad nalja! Praktika keskkond oli täiesti pingevaba! Õpetasime neile ka eesti keelt! 😀 Küll ikka on meil raske keel 😀 😀

 

Peab ütlema, et hüvastijätt kujunes vägagi emotsionaalseks. Nii palju häid ja tunnustavaid sõnu, tänu selle eest, et me nende juurde tulime, huvi tundsime ning oma võimete kohaselt kõike teha aitasime. Ka need inimesed sulasid lõpuks, kes alguses ütlesid, et kui hispaania keelt ei oska, siis ma sind ei õpeta. Saime hakkama!!!

Täna läheme veel kõik kolmekesi välja tähistama kolme kuulise praktika lõppu. Homme saame kätte ka ametlikud lõpetamise paberid ja jääb natuke aega veel siin saarel pisut niisama ringi vaadata. Kui ilmaga veab siis reedel kindlasti randa ja siis juba kohvreid pakkima.

Kojujõudmise postitus, ehk siis ka viimane, tuleb juba peale jõule!

Seniks kõigile meie tublidele kaasaelajatele toredat Jõuluootust!

Madeann ja Piret

48375839_2192377777696575_7518508747509989376_n

 

Üheksas nädal.

Järjekordne nädal täis uusi kogemusi ja teadmisi praktikas.

Neljapäev oli meil vaba. Hommikul magasime kauem ja peale hommikusööki sulgusime oma tubadesse, et tegeleda kooli tööga. Ei ole siin midagi ainult lust ja lillepidu, vahepeal peab end kokkuvõtma ja tõsiste asjadega tegelema! Nii me siis pea terve päeva veetsime arvuti ees ja otsisime internetist vajalikke materjale.

20181206_115019

Valmis töö veel pole, artiklid vaja tõlkida ja lühidalt kokkuvõtta, mõned lisad juurde ja vormistada! Tahaks siin olles valmis saada, et siis saaks kodus rahulikult perega aega veeta ja tööle end uuesti sisseelada.

Reedel läksime Piretiga lõunasse kohe peale praktikat. Pireti sõbranna Merilin tuli Tenerifele puhkama 😀 Peale mõningast seiklemist (  teate seda blondi nalja, kus peale kahe tunnist seiklemist küsib äpp blondiinilt, et “noh ja kus me nüüd sinu arust siis oleme??” 😀 minul oli peaaegu sama seis 😀 :D) , leidis Pireti google maps , et oleme õige hotelli juures 😀 Viisime oma seljakotid hotelli ja läksime välja ümbrust avastama. Õpetasime Merilinile hispaaniakeelseid sõnu, jõime meie lemmik kohvijooki Barraquitot, lobisesime maast ja ilmast ning meie elust siin saarel.

20181206_163331

Merilini ettepanekul jäime ööbima hotelli kaheks ööks, muidugi täiesti illegaalselt 😀 Enamuse ajast sellest nädalalõpust veetsime rannas päikest võttes ja ookeanis supeldes (ujumiseks on seda ikka raske nimetada :D, sest kuidagi jahe tundus vesi). Laupäeval tegime peale rannas vedelemist pika jalutuskäigu mööda rannaäärt, Las Americasest kuni Costa Adejeni välja, näitasime Merilinile, kus asub Tenerife Kompass. Nautisime sooja ilma, olime pealtvaatajad rannas toimunud laulatusel ning imetlesime päikeseloojangut!

Hotelli jõudsime tagasi üheksa ajal õhtul ja olime nii väsinud, et kustusime suhteliselt ruttu. Ega siis pool päeva rannas päev(a)itamist (Made uus sõna “päevatama”- päeva veetma 🙂 ) polegi mingi niisama lamamine, vaid täitsa väsitav tegevus 😀 Pühapäeval olime ka rannas mõne tunni ja siis oli aeg oma asjad jälle seljakotti pakkida ning tagasi La Cuestasse sõitma hakata. Enne veel sõime kõhud kenasti koos Meriliniga täis.

Ja oligi aeg lahku minna, et uus nädal praktikal veeta. Laupäeval tuleb Merilin meile külla, siis tutvustame talle  meie elukoha ümbrust (niiöelda päris Hispaaniat) ja ootab ees retk Teidele.

Sellest ja meie viimastest praktikapäevadest juba järgmises postituses!

Kahe nädala pärast oleme juba kodus! 😀

Madamm ja Pier 😀

Üheksas nädal.

Kolm nädalakest ongi veel jäänud, siis algab tagasilend!

Minulgi ähvardas seekord võileib kauamängivaks saada, aga õnneks piirdus paari päevaga. Kuna meil eestlastel on kombeks hommikul süüa kõht kenasti täis, siis kell 10.00 minna uuesti hommikust sööma tundus liiast. Hispaanlased hommikul kohe peale ärkamist ei söögi, joovad tilga kohvi ja tööle minek. Kui hommikused tööasjad on joonde aetud, siis süüakse võileib või jogurt või cofio( sarnaneb meie kamaga), juuakse teed või kohvi.

Lõunat süüakse kella 14.00-15.00 ajal ja ilmselt siis õhtusöök on kusagil 20.00-21.00 paiku. Igastahes kella üheksa ajal õhtul on kuulda naabrite poolt nõude kolinat ja tunda toidulõhna.

Mis me siis seekord korda saatsime või tegime?

Reedel käisime jälle kinos! 😀 Seekord vaatasime multikat kuidas Grinch  jõule varastas 😀 Enne kinno minekut nägime kuidas üks sõiduauto oli põlema läinud, ei tundunud mingi romu olevat, vaid ikka korralik masin. Põles suure leegiga.

Peale kino jalutasime koju , ei jäänud trammi ootama. Õhtuti on trammidel pikemad ooteajad. Jalutuskäik oli umbes pool tundi, trammiga oleks kauem läinud. Oli küll pime, aga samas ka soe ja kõrvalt saarelt Gran Canarialt paistsid tuled (jälle sealt kus ei tea, et neid peaks näha olema 😀 ) Müstika! 😀

Laupäeval hommikul ärgates ja välja vaadates ei tundunud ilm üldse päikeseline. Vihma oli kah just sadanud.

47206224_2641374905872722_2991379094563717120_o

Olime Piretiga julged, pakkisime päevitusriided ja käterätikud kotti ning otsustasime siiski Santa Cruzi minna ja sealt edasi Las Teresitase randa. Ja oh imet, kohale jõudes säras päike !

20181201_134923

Saime kaks tundi kenasti end jumestada! 😀 Edasi läksime sööma San Andresi kalarestorani. Valikus oli palju kalatoite, aga seekord otsustasime ära proovida mereandidega paella! Kuidas sa ikka Hispaaniast lahkud, kui pole paellat söönud 😀

20181201_150104

Nüüd mul siis söödud elu esimesed karbid ja kaheksajalad. Kaheksajalg oli pisut nätske, aga muidu võib sööduga rahule jääda!

Kõhud täis, liikusime tagasi Santa Cruzi, et sealt juba trammiga otse La Lagunasse sõita. Täiesti arusaamatu tundus, miks sõitsid terve päeva topelt trammid, aga tagasi- teel nägime, et trammijuhid on streiki alustanud. La Lagunas oli laupäeva õhtul La Noche en Blanco, ehk siis valge öö! Poed olid lahti keskkööni ja müüsid kaupa allahindlusega. Tänaval oli palju kaubitsejaid ja müüdi ka elaval tulel küpsetatud kastaneid. Rahvast murdu! Liikumine tänaval oli suhteliselt keeruline. Lehvitasime seekord Teile , kes jaole said ka La Laguna veebikaameras. Süüdatud olid meie rõõmuks ka jõulukaunistused.

Toimus rongkäik, videot sellest kahjuks üleslaadida ei saa( fb seinale laeme üles), mida saatis trummaritest koosnev orkester. Peale rongkäiku esinesid ka ansamblid suurel laval. Rahvas elas kõigele tuliselt kaasa. Me ei suutnud kuidagi üle hispaaniakeelse vestluse rääkida 😀

20181201_192226

47438183_745599915801541_6358438579076595712_n

Pühapäevaks oli juba nädala sees tehtud plaan uuesti ära käia Taganana rannas, aga ärgates leidsime eest pilvise taeva ja mitte päikese terakestki. Kanged naised nagu me oleme, võtsime teekonna ikkagi ette. Kes kursis , see teab, et oleme seal siiani käinud alati koos vihmaga! Aga seekord, mingi imeläbi (needus vist mahavõetud), väikese ootamise ja jalutamise järel läks taevas selgeks ja päikeseliseks.

Nautisime laineid, kes kaldalt, kes vees (Heli ja Piret siiski käisid korra vees) ja lesisime mustal liival. Seal rannas on alati lained! Vaated kõrgelt mäeotsast jällegi kaunid ja päikese loojangu värvid muutsid taeva eriliseks! Saime nüüd ka seal rannas päikesega käidud ja sõime kohalikus söögikohas suus sulavaid küüslauguga tehtud krevette! Jalutasime külavahel bussile vastu, nägime kitsekesi katusel, mahajäetud söögikohti, metsikuid mandariinipuid. Bussiga sõites jäävad pisisasjad nägemata ja pealegi tagasisõites oli juba pime. Mis veel positiivne, julgesin aknast välja vaadata ja mägede ilu näha ning ka süda ei läinud enam pahaks 😀

Rambo võtetele me peale ei sattunud ja Stallonet tänaval ei kohanud!

Ees ootab nädalalõpp lõunas ja järgmisel nädalalõpul Teide! Hoidke pöidlad pihus, et lund ei tule! 😀

Täna oli sooja 27 kraadi! 😀

Sellised ettevõtmised seekord!

Madamm ja Pier! 😀 😀

Kaheksas nädal.

Nüüd juba järjest enam praktika lõpupoole! Varsti loeme koos päevi , tunde ja sekundeid (praegu veel nädalaid) ! 😀

Praktika uues osakonnas Meelikesel ja minul 7par ja Piretil CMAs on alanud tegusalt. Pireti eelmise nädala esmaspäevasest võileivast ja banaanist sai kauamängiv ehk siis polnud lihtsalt aega õigel ajal neid süüa 😀 (sain terve nädala nendega tööl käia. Banaan kestab siiani). Operatsiooni saalis läheb aeg lihtsalt lennates ja operatsiooni saali koristamise ajal valmistatakse ette uus patsient ning aega söömiseks ei jagugi. Sain ühe päeva olla operatsiooniõde ning arstile asju kätte anda. No täitsa uhke tunne oli pärast, et hakkama sain. Ikkagi viis operatsiooni, kuigi kõik lihtsamat sorti. Suhtlemine käis “spanglishis” 😀 st. hispaania ja inglise segakeeles. Vahepeal oli ikka väga segadusttekitav. Kõik on väga lahked ning muudkui küsivad, et kuidas mul läheb. Eelmise praktika veetis Madeann selles osakonnas ning kõik uurivad ka, et kuidas temal läheb.

Meid Meelikesega võeti uues osakonnas avasüli vastu. Õed on seal toredad ja tööd jagub kuhjaga. Kell 10 lähevad kõik nagu üksmees sööma hommikust, kuna söök on kõige tähtsam osa! päevast ( Hispaanlased kodus hommikusööki ei söö). Olles alles mõni päev osakonnas praktikal olnud, kutsuti meid reedel õhtusöögile Santa Cruzi Hotell Taburiente. Tegemist oli osakonna õhtusöögiga. Selliseid õhtusööke teevad kõik osakonnad enne jõule. Mõned koos kingitustega, mõned lihtsalt veedavad ühise laua taga toredasti aega! Et kõik saaksid osa kes tahavad, kutsutakse haiglapealt asendustöötajad.

Neljapäeval kiirustasime peale praktikat koju, et sättida end ooperisse. Ilm oli kohutav, vihma kallas nagu pangega ja selga tuli lisaks pidulikumale riietusele ajada ka vihmakeeb ja jalga natuke paremad jalanõud kui kõpskingad 😀 Ilmselt olime vaatamisväärsused omaette 😀 😀 (nagu üllatusmunad, võtad paberi ära ja parem pala selle all) Aga muud moodi ei oleks me ilmselt viisakalt Santa Cruzi kohale jõudnud!(Halvemal juhul EMOs ooperi asemel) Tänavad on siin vihmaga libedad (nagu meil must jää). Käisime kuulamas Lucia Di Lammermoori. Maja ise oli võimas. Istusime 29s reas. Kohale jõudes selgus, et riidehoidu neil muidugi ei ole ning kõik asjad tuleb endaga saali kaasa võtta. Nii me seal siis käisime pidulikes riietes ja poekotiga 😀 Selline lett mis meil on riietehoius oli siin baari jaoks. Kõik said vaheajal oma soovitu kiiresti kätte. Etendus oli väga ilus ning keegi meist ei kahetsenud, et läksime. Võimas lavakujundus ning lauljatel väga ilusad hääled. Muusika on ju teada, et kaunis.

20181122_185044

Laupäeva hommik oli meil suhteliselt aeglane, kuna õhtusöögilt jõudsime koju alles 3.30 öösel 😀 Ärgates oli mu kurk kergelt valus, osakonnas 7par on küll ilusad vaated aga ka tuuletõmme!

Kuna tervet päeva ei tahtnud lihtsalt kodus passida, siis otsustasime minna Piretiga  kinno. Käisime vaatamas : Fantastilised elukad: Grindelwaldi kuritööd ja ikka Hispaania keeles 😀

Pühapäev möödus minul hääletult ja suhteliselt kehva enesetundega kodus pikutades. Piret käis Heliga(see tore naine, kes meid 3ks kuuks enda juurde võttis) saart avastamas.

Käisime Bajamaris ning selle ümber asuvates külades. Ilm oli nii soe, et sai jälle üle pika aja ujumas käia. Ujusime Bajamarist allpool asuva küla hotelli juurde kuuluvas välibasseinis, millel on piirded ümber, aga asub ookeanis. Sinna tuli nii tugev lainetus sisse, et vahepeal kartsin koos tagasivooluga ookeani kaduda. Bajamaris asuv bassein ja seda ümbritsev ala olid viimases tormis nii kõvasti kannatada saanud, et sinna ujuma ei lubatudki. Vaatasime kaugelt terassilt võimsaid laineid ning lainelaudureid nende peal. Oli mida vaadata.

 

Nagu lugedes selgeks sai  tulevad Väärikad Daamid igast olukorrast väärikalt välja! ;D

 

Päikest külma Eestisse!

Madeann ja Piret

PS: Meil siin uued nimed ka 😀 Meelike- Meeli, Piret- Pier, Madeann- Madamm 😀 Heal lapsel ikka mitu nime!

 

Setsmes nädal. Pisut ka haiglast endast.

Nädal algas meil Piretiga pisut väsinult, nädalalõpp oli ju suhteliselt tegus! Teisipäeval olime koos Soomlastest õendusüliõpilaste grupiga. Käisime koos nendega läbi haigla erinevaid osakondi, kuulasime loengut haiglast ja soomlaste Soome tutvustust. Vahelduseks täiesti teistsugune praktika päev 😀 Õhtul läksime kinno Freddie Mercury filmi Bohemian Rhapsodyt vaatama. Ja otse loomulikult oli see Hispaania keeles 😀 Kolmapäevast reedeni tegime aga rõõmsalt oma teise praktika viimaseid päevi. Homme , esmaspäevast oleme jälle uutes osakondades. Piret CMAs ja mina Meelikesega 7 ndal korrusel. Reedel viisime Piretiga tänutäheks oma juhendajatele Eesti šokolaadi ja tegime Kirjut koera, Meelike tegi küpsisetorti.

Olete tähelepannud, et suurem enamus hispaanlastest on rosinasilmad 😀 ? Meie oma hallikas-siniste silmadega suutsime tähelepanu äratada nii mõnelgi korral. 😀

Natuke haiglast ka!

HUC

HUC ehk siis nagu Meelike ühes postituses kirjutas: Hospital Universitario de Canarias , 1971 asutatud koos Meditsiini kooliga, 71000m2. Peale remonti ja laiendusi on pinda 135000 m2.

Tohutu suur kompleks helikopteri maandumisplatsiga. Korruste arv on pisut segane aga on -4 korrus kõige alumine ja 7s mida haiged kasutavad ülemine, lisaks kõrgemal veel mõned korrused personalile.

Töötajaid kokku 3902 neist: õdesid (ka meesõed) 997 ja õeabilisi 870+ arstid ja muu personal ,ka turvamehed.

Voodikohti on 822 :

142 päevakirurgia+ vähem kui 24 tundi jälgimist vajavad haiged

214 ambulatoorset voodikohta

23 erakorralist kohta, lisaks veel siseosakonnad.

22 Operatsiooni saali

23 diagnostilist ruumi

Tehakse ka palju teadustöid: molekulaar ja rakuline bioloogia, rakenduslikud meditsiini uuringud.

Teenused ja erialad :

 

Niimoodi siis seekord! Ilma keeras tormiks ja me olime suhteliselt kodused! Väärikad Daamid seekord nalja ei visanud ;D

 

 

 

 

 

Kuues nädal, enam pole palju jäänud!

Palun vabandust, aeg on kiirelt lennanud!

Kes oskas mõelda,  milliseks nädalalõpp kujuneb? Ausalt, meie ka mitte! Nädal algas ikka praktikaga. Hea on praktikapäeva lõpus koguneda ülikooli sööklasse ja rääkida päeva muljetest! Teenindajad seal juba teavad, mida me sööme (menú del día) ! 😀 Ei pea isegi oma keeleoskusega hiilgama.  Oleme seal ju algusest peale käinud, jäime silma 😀

Sedasi on sisustatud  meie päevad esmaspäevast reedeni.

Keset nädalat tuli võimalus veeta laupäev ookeanil! Sellised ekspromt pakkumised ja otsustamised on meil siin suht tavalised 😀  Nädala sees reeglina läheme äkkideena kinno. Nädalalõppudel on suuremad tegemised. Laupäeva hommikul sõitsime bussiga lõunasse. Laeva kapten võttis meid bussijaamast peale ja sõitsime sadamasse. Laeva astudes loobusime kohe oma jalanõudest, varsti juba ookeanil olles ka liigsetest riietest! Püüdsime seda vähest päikest, mida minu ja Pireti “pilve needus” varjutada püüdis.

Kapteni juhatusel otsisime vaalasid, tegemist oli pilootvaaladega. Nägime vaalad ka ära. Ütlemata tore on oma silmaga ja looduses selliseid tegelasi vaadelda. Kokku võis neid seal olla viis, aga kuna nad olid nii ühte moodi, siis kindlalt lubada ei saa.

Üritasime tabada ka delfiine, aga seekord jäid nad meie jaoks püüdmatuks. Korraks nägime ühte, aga pildile ei saanud! Vahel võib seal näha ka kilpkonnasid ja raisid. Mõned meie seltskonnast ka väidetavalt nägid, aga meie peame ootama järgmist korda. Käisime armastuse koopa juures. Sinna oleks pidanud ujuma minema, et ennast armastusest üle ujutada, aga selleks ajaks oli juba jahe hakanud ning ka lained tundusid liiga suured, armastusega on meil siis nüüd nii nagu on 😀

20181110_130529

Vaatasime üle ka kollase mäe! See näeb välja nagu Emmentali juust, rohkelt auke täis ja päikese käes väga ilus kollane!

Lained olid ookeanil aeg-ajalt 3-4 meetrit, saime purjetada ja lainetes sõita. Merehaigeks ei jäänud meist õnneks keegi. Laevasõit kestis 5 tundi. Jõudsime veel Lõunas ka korraks randa õhtust päikest võtma 😀 Vähemalt oli hea soe lõpuks päikese käes magada.

Peale päevitamist läksime sööma ja proovisime ära Kanaaride kohvijoogi Barraquito. Kui satute Kanaaridele, siis kindlasti proovige järgi! Sellest on saanud meie lemmik! Koostises on: alumise kihina kondenspiim, brändi, espresso, vahustatud piim, peal kaneel ja sidruni koor!

20181110_185816

Pühapäeva hommik algas 7.30 kui astusime bussi, et alustada Tenerife kompassi saaretuuriga. Meie reis algas sõiduga Vilaflori külakesse, kõrgus mere pinnast 1500 meetrit. Seal käisime uudistamas Pinus canariensist( Pino Gordo), mille kogupikkus on 45,12 meetrit, rindkere kõrgus  on 9,36 meetrit ja mille maksimaalne laius on 3,16 meetrit ja vähemalt 3,10 meetrit. Vanust on 100 aastat.

Edasi kulges meie tee El Teide jalamile Raques de Garcia vaateplatvormile, 2000 meetrit merepinnast. (Nende piltide blogis kasutamiseks on luba olemas) Meil väga vedas ilmaga, oli päikeseline ning tuuletu. El Teidel on võimalik isegi lund näha.

El Teide jalamilt siirdusime Piraatide külla Mascale, Kõrgus küll kõigest 600 meetrit merepinnast, aga see sõit sinna mööda ÕUDSET serpentiini suure bussiga…. Ma pigem ei kommenteeri rohkem, ehk Piret lisab midagi 😀 ( Pireti lisa: oli väga tore. Mulle väga meeldis see serpentiin ja bussijuhi osavus sellega hakkama saada ning kaunid vaated ookeanile ja all orus asuvale külale. Suurema osa kurvide jaoks oli meie buss lihtsalt liiga suur ning pidi mitu korda enne edasi -tagasi jõnksutama, et kurvi välja võtaks).

Sõitsime üleval pool pilvi 😀 Vaated olid üliilusad!

Mascas tegime väikese peatuse, et siis jätkata teekonda Neetud pealinna Garachicosse, mis on korduvalt täielikult hävinenud. Edasi sõitsime veinipealinna Icod De Los Vinosesse, kus külastasime Malvaasia veinimuuseumi ja degusteerisime erinevaid veine. Loomulikult sai neid eksklusiivseid veine kohapealt kaasa osta (neid  ei leia mitte kusagilt mujalt, kui ainult sellest muuseumi poest).  Vaatasime üle ka 1000 aastase Draakonipuu Drago Milenario, mis asus seal samas lähedal.

20181111_134955

Peale lõunasööki jätkus sõit La Orotavasse. Kui siin La Lagunas on tänavatel käimine nagu mägironimine, siis seal on tegemist tõsise alpinismiga 😀 Külastasime Katedraali ja muuseumi.

Meie saare tuuri viimane peatus oli püha linn Candelaria. Käisime piilumas Kanaari saarte kaitsepühakut Virgen de Candelariat(  must madonna), vaatasime üle ka viimaste guanchi kuningate kujud ookeani kaldal.

Selles linnas läksid meie teed grupiga lahku. Meie jätkasime oma teekonda tagasi põhja ja teised lõunasse. Terve päeva kestnud saaretuur oli väga huvitav. Nägime ja kuulsime väga palju huvitavat, suured tänud selle eest meie giid Helenile.

Tagasi oma Tenerife koju jõudsime kell 22.00 Kanaaride aja järgi, enamus teist nägi sellel ajal juba  õndsat und 😀

 

Natuke nalja ka:

Meelikese pojad (5 ja 7 aastased) küsisid Meelikeselt ükspäev, et millal tädi Made ja Piret abielluvad? Nad käivad ju igalpool koos 😀 😀

Tarkuse tera ka: Väärikad daamid peatavad liikluse, et vales kohas teed ületada!… Ups