Kuues nädal, enam pole palju jäänud!

Palun vabandust, aeg on kiirelt lennanud!

Kes oskas mõelda,  milliseks nädalalõpp kujuneb? Ausalt, meie ka mitte! Nädal algas ikka praktikaga. Hea on praktikapäeva lõpus koguneda ülikooli sööklasse ja rääkida päeva muljetest! Teenindajad seal juba teavad, mida me sööme (menú del día) ! 😀 Ei pea isegi oma keeleoskusega hiilgama.  Oleme seal ju algusest peale käinud, jäime silma 😀

Sedasi on sisustatud  meie päevad esmaspäevast reedeni.

Keset nädalat tuli võimalus veeta laupäev ookeanil! Sellised ekspromt pakkumised ja otsustamised on meil siin suht tavalised 😀  Nädala sees reeglina läheme äkkideena kinno. Nädalalõppudel on suuremad tegemised. Laupäeva hommikul sõitsime bussiga lõunasse. Laeva kapten võttis meid bussijaamast peale ja sõitsime sadamasse. Laeva astudes loobusime kohe oma jalanõudest, varsti juba ookeanil olles ka liigsetest riietest! Püüdsime seda vähest päikest, mida minu ja Pireti “pilve needus” varjutada püüdis.

Kapteni juhatusel otsisime vaalasid, tegemist oli pilootvaaladega. Nägime vaalad ka ära. Ütlemata tore on oma silmaga ja looduses selliseid tegelasi vaadelda. Kokku võis neid seal olla viis, aga kuna nad olid nii ühte moodi, siis kindlalt lubada ei saa.

Üritasime tabada ka delfiine, aga seekord jäid nad meie jaoks püüdmatuks. Korraks nägime ühte, aga pildile ei saanud! Vahel võib seal näha ka kilpkonnasid ja raisid. Mõned meie seltskonnast ka väidetavalt nägid, aga meie peame ootama järgmist korda. Käisime armastuse koopa juures. Sinna oleks pidanud ujuma minema, et ennast armastusest üle ujutada, aga selleks ajaks oli juba jahe hakanud ning ka lained tundusid liiga suured, armastusega on meil siis nüüd nii nagu on 😀

20181110_130529

Vaatasime üle ka kollase mäe! See näeb välja nagu Emmentali juust, rohkelt auke täis ja päikese käes väga ilus kollane!

Lained olid ookeanil aeg-ajalt 3-4 meetrit, saime purjetada ja lainetes sõita. Merehaigeks ei jäänud meist õnneks keegi. Laevasõit kestis 5 tundi. Jõudsime veel Lõunas ka korraks randa õhtust päikest võtma 😀 Vähemalt oli hea soe lõpuks päikese käes magada.

Peale päevitamist läksime sööma ja proovisime ära Kanaaride kohvijoogi Barraquito. Kui satute Kanaaridele, siis kindlasti proovige järgi! Sellest on saanud meie lemmik! Koostises on: alumise kihina kondenspiim, brändi, espresso, vahustatud piim, peal kaneel ja sidruni koor!

20181110_185816

Pühapäeva hommik algas 7.30 kui astusime bussi, et alustada Tenerife kompassi saaretuuriga. Meie reis algas sõiduga Vilaflori külakesse, kõrgus mere pinnast 1500 meetrit. Seal käisime uudistamas Pinus canariensist( Pino Gordo), mille kogupikkus on 45,12 meetrit, rindkere kõrgus  on 9,36 meetrit ja mille maksimaalne laius on 3,16 meetrit ja vähemalt 3,10 meetrit. Vanust on 100 aastat.

Edasi kulges meie tee El Teide jalamile Raques de Garcia vaateplatvormile, 2000 meetrit merepinnast. (Nende piltide blogis kasutamiseks on luba olemas) Meil väga vedas ilmaga, oli päikeseline ning tuuletu. El Teidel on võimalik isegi lund näha.

El Teide jalamilt siirdusime Piraatide külla Mascale, Kõrgus küll kõigest 600 meetrit merepinnast, aga see sõit sinna mööda ÕUDSET serpentiini suure bussiga…. Ma pigem ei kommenteeri rohkem, ehk Piret lisab midagi 😀 ( Pireti lisa: oli väga tore. Mulle väga meeldis see serpentiin ja bussijuhi osavus sellega hakkama saada ning kaunid vaated ookeanile ja all orus asuvale külale. Suurema osa kurvide jaoks oli meie buss lihtsalt liiga suur ning pidi mitu korda enne edasi -tagasi jõnksutama, et kurvi välja võtaks).

Sõitsime üleval pool pilvi 😀 Vaated olid üliilusad!

Mascas tegime väikese peatuse, et siis jätkata teekonda Neetud pealinna Garachicosse, mis on korduvalt täielikult hävinenud. Edasi sõitsime veinipealinna Icod De Los Vinosesse, kus külastasime Malvaasia veinimuuseumi ja degusteerisime erinevaid veine. Loomulikult sai neid eksklusiivseid veine kohapealt kaasa osta (neid  ei leia mitte kusagilt mujalt, kui ainult sellest muuseumi poest).  Vaatasime üle ka 1000 aastase Draakonipuu Drago Milenario, mis asus seal samas lähedal.

20181111_134955

Peale lõunasööki jätkus sõit La Orotavasse. Kui siin La Lagunas on tänavatel käimine nagu mägironimine, siis seal on tegemist tõsise alpinismiga 😀 Külastasime Katedraali ja muuseumi.

Meie saare tuuri viimane peatus oli püha linn Candelaria. Käisime piilumas Kanaari saarte kaitsepühakut Virgen de Candelariat(  must madonna), vaatasime üle ka viimaste guanchi kuningate kujud ookeani kaldal.

Selles linnas läksid meie teed grupiga lahku. Meie jätkasime oma teekonda tagasi põhja ja teised lõunasse. Terve päeva kestnud saaretuur oli väga huvitav. Nägime ja kuulsime väga palju huvitavat, suured tänud selle eest meie giid Helenile.

Tagasi oma Tenerife koju jõudsime kell 22.00 Kanaaride aja järgi, enamus teist nägi sellel ajal juba  õndsat und 😀

 

Natuke nalja ka:

Meelikese pojad (5 ja 7 aastased) küsisid Meelikeselt ükspäev, et millal tädi Made ja Piret abielluvad? Nad käivad ju igalpool koos 😀 😀

Tarkuse tera ka: Väärikad daamid peatavad liikluse, et vales kohas teed ületada!… Ups

 

Advertisements

Praktikal HUC-is

HUC tähendab Hospital Universitario de Canarias ja sellessamas asutuses me iga jumala tööpäev kolmveerand kaheksast hommikul kolmeni päeval ka asume. Tahtsin juba ammu-ammu kirjutada, kuidas meil ikkagi sujub, aga ausalt öeldes on juba kella kaheteistkümneks päeval keel sõlmes ja toss väljas. Kolmest, kui lõpuks minema saab, suudab ainult mõelda, et saaks juba sööklasse Made ja Piretiga  muljetama. Keegi teine ju ei mõista niimoodi. Ja pärast seda on matk koju, st minu puhul alpinism, millest tahan kirjutada eraldi postituse. Aga täna on selline lugu, et pere on spordivõistlust vaatamas ja minul on siin klaas odavat veini, sai, oliiviplöga nimega Olivada, serrano sink ja see haisev juust, millest ma lubasin külmkapi vabastada. See kõik kokku on väetis ühele pisikesele blogipostitusele.

Niisiis, praktika algas meil nii (ja juba 1. oktoobril), et Made ja Piret alustasid kahekesi osakonnas, kuhu toodi patsiendid pärast mastaapsemaid operatsioone. Ehk siinses keeles criticos ja semicriticos. Critico tähendab lihtsamalt öeldult väga paljude juhtmetega ühendatud, näiteks juhitud või pooljuhitud hingamine ning igapäevane dialüüs, lisaks tsentraalveenikateetrid, arterikateetrid, võimsad haavad haavadreenidega jms. Semicritico on siis vahepeatus enne järgmisse etappi minekut, tavaliselt saavad samal või järgmisel päeval minema ja criticost võib mõne päevaga semicritico ka saada. Mina sain sinna osakonda pärast seda, kui olin oma esimeses osakonnas ellu jäänud.

See minu esimene osakond on midagi sellist nagu meil päevakirurgia ehk siis kergemad operatsioonid. Seal jaotati mu praktika vanemõe lahkel loal kolmeks osaks: 1)preanestesia ehk opieelne; 2)opiblokis operatsioonide vaatamine ja võimaluses opiõe abistamine; 3)opijärgne ehk recuuperacion. Põhimõtteliselt meenutas töö vabriku oma: hommikul patsiendid sisse, kõigile samad küsimused (mis nimi, mida opereeritakse, millal viimati sõite, kas teil on midagi metallist küljes, kas proteesid on suus, kas teil on allergiat, kas teil on mingeid haiguseid, mis ravimeid ja millal viimati võtsite), siis opile, taastumine-jälgimine ja kojusaatmine, juhend näpus. Osade küsimuste kohta on muidugi ka loos (historia–tohutu paks ümbrik, kust eelmise päeva õde otsib vajaliku info selle patsiendi kohta üles) olemas, aga alati tuleb üle küsida. Näiteks nägin oma silmaga, kuidas oli historia vahel täiesti vale inimese kohta paber ja eelmise päeva õde oli vastavalt sellele ka vale info välja kirjutanud. Õnneks tulevad sellised apsakad tavaliselt kiiresti välja (nii mulle öeldi) ja no pasa nada. Ehk ei juhtu midagi kohutavat.

Opieelses osakonnas sain õendustegevustest teha järgnevat: koguda anamneesi (juhendava õe juuresolekul küll, aga kirjutasin ikka ise, ausõna), täita tilgasüsteeme, lahustada ning ka manustada ravimeid. Ja ka kanüüle panna muideks. Nüüdseks olen pannud oluliselt rohkem kanüüle Hispaanias kui Eestis. HIV-i kandjatele ei lubata minul panna ja kui vussi läheb, siis paneb juhendaja ise. Panen siia lõppu pildi tilgasüsteemidest, mis seal opieelses oli igahommikune esimene saavutus. Teistel piltidel on käru, mis võetakse kanüüli panemiseks vms pisutki steriilsust vajavateks protseduurideks patsiendi voodi/tooli juurde kaasa. Kõik pildid on tehtud vanemõe loal.

Nagu näha on süsteem teistsugune kui Eestis, aga põhimõte ikka sama: kanüülike tuleb veeni sisestada, et ravimeid manustada. Kõigepealt on juba žgutt siin meie ühekordne, aga siin kasutatakse nii kaua, kuni töötab. Esimese asjana õppisin siis žgutile sõlme tegema. Alkoholiga puhastatakse punktsiooni koht, sest see pidi veenid nähtavaks tegema. No ja siis patsutatakse, et veen veel paremini välja tuleks ja siis millalgi nii umbes sada aastat hiljem ka lükatakse nõel sisse ja siis kohe tilk jooksma, sellepärast ka pole loputamist. Muidugi võib kanüüli sisestamisest pikemalt rääkida, aga seda ma ei hakka siin praegu tegema, sest minu keskmisel lugejal on teistsugused huvid.

Antud jutu lõpetuseks tahan öelda, et plaanin ka teha vingupostituse sellest, kuidas on raske loll olla ja kuidas oleks ikka pidanud oma nõutud keeleoskuse taseme saavutama enne tulekut, aga seekord ma sellest ei räägi. Järgmistes osades saab lugeda hoopis sellest, mis opiblokis toimub ja missugused üüberseksikad kostüümid seal on. Aga seda ma ausalt ei oska öelda, millal see järgmine postitus tuleb.

 

Viies nädal.

Võiks öelda, et vist meie kõige rahulikum nädal siin oldud aja jooksul. Ilmselt tuleb ka postitus lühemat sorti.

Praktika nädal ise oli täis erinevaid emotsioone ja tegemisi. Päeva võrra lühem, sest neljapäev 1 nov , oli siin “Kõigi pühakute päev” ja seega vaba päev meilegi. Pühadel ja pühapäevadel on suurem enamus poodidest suletud. Aga nagu ikka me väga toas ei istu!

Santa Cruzis oli üles pandud Dinosauruste näitus, otsustasime Meelikese ja tema lastega seda vaatama minna.  Lärmi ja müra oli omajagu!

Kuna me sattusime Dinosauruste juurde enne siestat, siis alguses meid ei lastudki ligi. Otsustasime 3 tundi rannas veeta! Lähim oli Las Teresitas. Kõik oli kohalejõudes paljutõotav. Piret läks Meelikese lastega vette ja me otsustasime siis pisut päikese käes lesida. Sättisime end kenasti paika, päevitused ikka nii, et ” joodikupäevitust” pisut leevendada, päikeseprillid ette ja palun päike võta meid!.. Aga oh imet! Ei saa ju ilma niisutuseta otse taevast ! Hakkas sadama , jälle!! Aga tugevaid Eesti naisi ei takista miski, päikest küll ei saanud, aga ujuma läksime ookeani ikka. Me ei jäta jonni, läheme uuesti, ka Taganana randa laineid püüdma!

Reedel tegime oma praktika päeva kiiresti ära ! 😀 Et mismoodi? Minul algas päev tund aega hiljem kui teistel ja lõppes ka varem, kuna reedesel päeval päevakirurgias õhtupoole operatsioone ei olnud ja peale minu oli veel üks praktikant  ja lisaks 2 õde. Meelike ja Piret said ka pisut varem lahti, reede ikkagi ju!

Varasemalt oli meil tekkinud plaan minna jällegi lõunasse Kompass Tenerife kontorisse veine proovima ja teiste eestlastega juttu ajama. Sõitu alustasime suhteliselt kohe peale praktika lõpetamist, kaasas ujumisriided, et enne veine ennast värskendada. Aga oh üllatust (ei sadanud seekord 😀 ), kiirteel ummik, sõitsime pea 1,5 tundi kauem kui muidu. Mööda sõites saime teada, et oli kolme auto kokkupõrge. Seega ujuma ei saanud ja ööujumist me ka pärast ei teinud! Teadupärast pisut vindise peaga ujuma minna pole soovitav ! Seltskond oli väga tore ja registreerisime end Piretiga  järgmiseks pühapäevaks eestlastega koos saare tuurile. Kuigi meil oli plaan leida  seekord öömaja ja minna ookeanile vaalu ning delfiine vaatama, siis nii see paraku ei läinud, aga see projekt kindlasti ära ei jää !

Otsustasime minna uudistama Tenerife kontserdihalli ka seestpoolt. Ostsime piletid Lucia de Lammermoori etendusele 22 november. Muidu olekski kõik nagu korras, aga mis siis selga panna??( naiste tüüpiline mure) Kleit on mul Eestist kaasas, aga kingi pole! Plätudega ju ei lähe 😀 Polegi midagi, tuleb hakata kingapoode läbi kammima 😀

Muide, teate, et meil on ka sügis käes 😀 Päeva tippkraadid suurt üle 25 ei ulatu ja vihmasabinad siin Põhja Tenerifel on suht igapäevased olnud. Linnapildis on suur kontrast kohalike ja sissetulnute seas (nagu meie, pool turistid :D) Nii kui sooja kraadid alla 25 läksid, pandi jalga saapad ja selga karvase kraega paksud joped 😀 Meie aga endiselt plätudega ja kergete suve riietega, see ju tüüpiline Eesti suvi! 😀

Pühapäeval õnnestus meil vihm ära petta 😀 Läksime randa, aga hoopis lõuna poole, Radazuli randa. Jõudsime sinna kahjuks nii hilja, et päike küll paistis, aga enam mitte nii tugevalt, et rannal lesida kannataks! Ikkagi sügis on juba. Käisime kaks korda ookeanis (vesi oli imeline ja lained mõnusad!) ja otsustasime üle vaadata ka lähedal asuva teise ranna. See oli puhas ja hoolitsetud rand, kuhu peaks tulevikus uuesti minema. Selleks ajaks hakkas juba pimedaks minema, kui meie buss lõpuks tuli. Tagasi sõitsime juba pimedas mööda külavaheteid ning vahepeal asusime nii kõrgel, et kiirtee paistis ainult tuledes triibuna kuskilt alt.

Meie tarkusetera: Väärikad Daamid ei jookse rindade lehvides viimasel hetkel trammile, vaid tipivad rahulikult ja jõuavad napilt! 😀

 

 

 

 

Neljas nädal.

Täiesti märkamatult on mööda saanud kuu. Tegelikult täitus see meil 24 oktoober. Ühtlasi lõpetasime Piretiga eelmine neljapäev URPAs oma esimese praktika, Meelike lõpetas CMA ( päevakirurgia). 25 okroober alustamise kõik eraldi uutes osakondades: mina CMA, Meelike URPA ja Piret on meil tsivilisatsioonis ehk siis seitsmendal korrusel. Et miks tsivilisatsioonis ? 😀 Ilus vaade Santa Cruz De Tenerifele, La Lagunale ja ookeanile, telefonilevi. Mida elult veel tahta 😀 URPAs aknad puuduvad ja osakond asub -1 korrusel, puudub ka telefonilevi. CMAs pole väga aknaid, et välja näha. Täna CMAs olles helises mu telefon, see on kuuaega vaikinud, olin juba unustanud mismoodi mu helin kõlab 😀 😀

Harjume kõik oma uutes praktika osakondades, üritame süsteemist arusaada. Peale praktika päeva läheme reeglina sööma Ülikooli sööklasse, kus siis saame end maha laadida 😀 Räägime kõik oma päevast, uutest kogemustest jne. Sööklas me ei peagi enam ütlema mida süüa tahame, juba teada, et sööme päeva menüüd 😀 Kõik tervitavad meid nagu vanu tuttavaid ning küsivad kuidas meil läheb. Ühel päeval tegi söögijagaja meile komplimendi, et oleme omandanud hispaania keelt palju kiiremini, kui tema inglise keelt.

Nädalavahetus algas laupäeva hommikuse kõhutantsu töötoaga 😀 Kahe tunniga õppisime selgeks terve tantsu. Trenn oli korralik, naha saime märjaks ja muidugi nalja sai kõvasti. Meie juhendajal väikesel ja  nääpsukesel tütarlapsel liikusid ja töötasid kõik loomulikud ja ebaloomulikud lihased 😀 Meil ilmselt ei ole kõiki neid lihaseid mis temal olid 😀

20181027_121203

Me Piretiga pingutasime, ausõna ! Kõige paremini tuli välja ikka pekiväristamine 😀 Seda meil on 😀 Igatahes mulle meeldis, võiks korrata! ( Piret: mulle kaa meeldis)

Peale mõnusat väristamist läksime taaskord suuremasse ostukeskusesse toiduvarusid täiendama. Kõhud läksid selle suure toidu ostlemise peale tühjaks ja otsustasime proovida Courmet Hamburgerit. Ootasime mingi pooltundi seda imesööki 😀

20181027_154927

Aga kõhud saime kenasti täis ja tuli äkkmõte minna kinno. Otsustasime minna vaatama “Small Foot” multikat, hispaania keeles muidugi ;D Multikaga hea keelt õppida, räägivad selgelt ja aeglaselt lisaks tegevused ja miimikad. Kindlasti läheme veel !

Peale kino sättisime sammud meie elukohta! Ega siis nii igavalt ei lõppenud meie laupäev. Piret oli hädas peavaluga ja jäi koju, aga mina ja Heli läksime Santa Cruzi ööeluga tutvuma. Käisime mingis Salsa baaris kus oli 20 naist ja 7 meest. Jalutasime Plaza Candelarial. Siin on päris hea ühistranspordi liiklus ka öösiti, bussid ja trammid käivad iga 30 minuti tagant ja nii hommikuni.

heliga bussijaamas

Pühapäeva alustasime jälle traditsiooniks saanud pannkookidega. Kuna mul oli tee Plaza Candelariale selge, siis tekkis jälle äkkmõte, et läheme ja lehvitame seal Santa Cruzi veebikaamerasse. Hoiatasin ka oma tuttavaid ja koduseid ,et peagi saab meid näha täitsa päriselt. Võtsime kaasa Eesti lipu ja startisime. Kokkulepitud kohas lehvitasime taeva poole hoolega, ümberringi vaadati meid küll nagu napakaid (kõik meie ümber vaatasid ringi, et mida me seal vehime) , aga ülla eesmärgi nimel oleme kõigeks valmis! Kes ei näinud, siis me teeme seda kindlasti uuesti! Hoiatame ette ka, et teaksite valmis olla!

Avastasime siis ka pisut Santa Cruzi kui juba kohal olla. Ma ei tea, miks inimesed lähevad lõunasse, siin põhjas on ka väga ilus, need lummavad vaated, kollase liivaga rand, päike! Siin on isegi oma kaksiktornid!

Erilist tähelepanu püüab Tenerife kontserdihall, mis ei jää oma suuruse ja vägevuse poolest sugugi alla Sydney ooperimajale.

Kividele mis ääristasid seda võimast hoonet on joonistatud maailma kuulsad staarid ja  heliloojad. Seda ei olegi kõike võimalik pildis Teieni tuua, tuleb ise kohale minna ;D

Seal kõrval on kohe Palmetum, ehk siis nagu botaanikaaed. Sadu sorte erinevaid palme ja taimi, paljud neist ka tuttavad meie potitaimedena. Aed oli jagatud päritolumaade kaupa. Väga huvitav ja hariv jalutuskäik oli!

Selle suure lehega taime nimetasime me vihmavarju taimeks :D, see imeline valge õis on pärit Barringtonia asiatica puult, lehviku kujuline palm on Ravenala madagascariensis ehk rändurite puu( lehtede vahele koguneb vihmaga vesi ja rändurid saavad sealt juua). Cocose tunnete kõik ära ja baananipuu! Roheline , justkui kuusemoodi on Araucaria columnaris, oma koduaeda ma seda ei tahaks , jube tülikas koristamine oleks 😀 Kollane ilus õis pärineb palmilt nimega Pritchardia thurstonii. Ja nüüd see koledate viljadega puu Morinda citrifolia, üleküpsenud viljad näevad välja nagu hiiglaslikud vastsed, aga piletimüügis olid kapslid sellest viljast (suur purk, ei mäleta palju neid kapsleid sinna mahtus), maksis 85 eur!! Ilmselt ikka mingi jube hea kraam 😀 Vaatamist oli seal palju ja jällegi kõike pildis Teieni tuua pole väga mõtet, õige pisut, et isu tekitada 😀 Tulge vaadake ise!

Meil on ka oma “situtsiooni naljad” , neid ei saa alati Teieni tuua, aga ühe siiski! Santa Cruzi sõites trammiga möödume Porche poest, vaateaknal “katkised” autod ! Arutame omavahel, et on ikka jama, hirmkallid katkised autod, selle raha eest võiks ikka katuse ka peale panna, meil ainult mingi present peale tõmmatud 😀 😀

Lõpetuseks tõstan ka natuke saladuste loori meie uutest tegemistest: Broneeritud on Teidele pääsu load, La Comera saar, vaalad ja delfiinid, Tenerife kontserdihall, Loro park …..

Jätkub!

 

 

Kolmas praktika nädal tehtud!

Meie esimest praktikat on jäänud teha veel mõned päevad, siis alustame uues osakonnas. Seekord siis kõik eraldi! Saime kokku ka oma tuutoriga Mercedesega. Vaatas üle meie praktika hinnangud ja ülevaated. Üldjoontes jäi rahule sellega mida sinna kirjutasime, aga ta tahab rohkem meie tundeid ja emotsioone  näha Tenerifet avastades ning suhtlemisest siinsete inimestega 😀 Üritame järgmine kord siis midagi emotsionaalset ka kirja panna 😀   Aga mis siin ikka tööst rääkida, lõbu ju  huvitavam ;D

Käisime Piretiga AEGEE Tenerife (üliõpilas organisatsioon) korraldatud põneval üritusel. Euroopa suurimas veepargis Siam Park.

Kohe alguses võtsime omale suure kapi asjade jaoks ja vahetasime riided ujukate vastu. Igaksjuhuks ütlen, et kui plaanite minna ja erinevatest kohtadest alla lasta , siis pange trikoo selga! Päevituste ülemine osa võib lihtsalt seljast kaduda 😀 Käisime  ringi ja uurisime, millega meil siis tegemist on. Palju erinevaid liutorusid kust tuubidega alla kihutada, üks hullem kui teine ! Üks tundus ohutu, liugled ja veedad meeldivalt ning rahulikult aega ja siis tuli selline sõit, et ainult hoia kinni 😀 😀 Minu register läks valla 😀 hoog oli suht korralik, hirm oli rajalt välja lennata (kaalu ka omajagu :D) see lõppes sama äkki kui algas, suures klaasjas torus, kus ujusid kalad!

 

Piret oli ekstreemsus ise 😀 Kihutas nii mõnestki kohast mitmeid kordi alla, vaadatagi oli hirmus!

Saladuskatte all võin öelda, et tegelikult käis ka Madeann paaris päris toredas 😀 torus, kus kiirus oli suur ja väntsutas hästi (Made kommentaar: mul olid silmad koguaeg kinni, kui oleks saanud oleks käed ka näo ette pannud, aga pidin end ju kõvasti kinni hoidma tuubi küljes). Ta ei olnud miskipärast teist korda nõus minuga koos sinna tulema. Pidin endale teised kaaslased leidma, sest need tuubid olid mõeldud neljale inimesele.

Õnneks olid igalpool  vetelpäästjad või siis abid.  Käisime ka tehislainet püüdmas.

Seal oli ka lastele täiesti eraldi ala! Ma mõtlesin küll vahepeal, et äkki peaks seal vähe rahulikumalt aega veetma 😀 (mees pildil ei ole kuidagi meiega seotud 😀 😀 )

20181020_125253

Igastahes läks seal terve päev nii kiiresti mööda, et õhtu ja bussipeale minek tulid märkamatult. Enne lahkumist lesisime natuke rannas ja tegime ühe ringi kahesel tuubil niiöelda rahulikul rajal 😀

rand

Olime ikka suhteliselt väsinud ja päikese võetud( aga jumekamad, kui muidu), kui oma elukohta tagasi jõudsime.

Pühapäeva hommikul üritasime kaua magada! Piret vist isegi sai, aga ma olin suht sunniviisiliselt jälle naabrite tülis osaline 😦  Viimasel ajal on see pidevalt ja just öösiti!

Tegin pannkooke! Tavaliselt teeb seda Piret 😀

pannkook

Otsustasime ettevõtta jälle bussisõidu mägiteedel (” minu lemmik eksole!”) ja minna uuesti Taganana randa, ehk õnnestub vette saada ja päikest võtta neile kehaosadele, mis veel kannatas! Aga läks nii nagu eelminegi kordki 😀 See rand pole ilmselt ikka meile 😀

Kui vihmasadu suurenes tuli bussi tuleku ajaks kohalikku söögikohta sisse astuda! Saime proovida Cherne nimelist kala ( Huntahven või Valge rühmitaja vist eesti keeles, kindel pole!), imehäid krevette mingis kastmes ohtra küüslauguga ja salatit ning tugevas soolvees keedetud koorega kartulit. Lisaks tehti meile maja poolt välja miskine naps, mis oli päris hea(ilmselt aniisiviina moodi jook). Võtsime ka Hispaaniale omast magustoitu, selle sai Piret kõik rõõmsalt endale! Proovisin seda pudingulaadset vahukoorega maiust, aga polnud väga minu maitse.

Sedamoodi siis selle nädala kokkuvõte!

Uuel nädalal uued tegemised!

 

Teine nädal praktikat.

Nagu sipsti, möödas on teine nädal praktikat. Osakond on endiselt sama, tegemist on vahel rohkem vahel vähem. Vastavalt sellele kuidas suudame ennast oma inglise keelega “maha müüa” 😀 Püüdsime anda küll sõnumit, et nad võiksid rahulikumalt rääkida ning teha seda hispaania keeles, aga siiani vabandavad ikka kõik, et nende inglise keel on väga halb.

Teine nädal oli ka päevavõrra pikema nädalalõpuga, kuna 12 oktoober oli siin püha “Hispaania päev”. Meil oli vaba päev. Otsustasime sõita lõunapoole ja osaleda Tenerife Kompassi korraldatud veini degusteerimise peol. Kogunes palju kohalikke eestlasi ning turitse. Saime nautida toredat seltskonda ning häid (kangeid) veine (sherrisid)! Peale kolmandat maitsmise ringi polnud suurt vahet enam, millist proovid 😀 Sai laulda ning tantsida. Oli meeleolukas õhtu, mis lõppes lubadusega (endale ja Kompassis olnud seltskonnale) veel mõnest Kompassi õhtust osa võtta. Igal reedel ei ole kahjuks kuidagi võimalik.

20181012_223306

Suutsin püreesuppi süües hambal tüki murda (minuga ikka juhtub :D). Uurisin Heli käest ( tema juures me elame), kust saaks abi. Kom kuud ei oleks katkise hambaga vist vastu pidanud. Selgus, et meie lähedal on täitsa korralik hambakliinik. Käisime kohal, vaadati kohe üle, tehti pilti, pandi esialgu mingi täide ja anti uus aeg. Maksin 55 eur, täitmine + tuimestus+ eelnev rö.pilt. Võib vist rahule jääda küll!

Laupäeval käisime kolamas kaubanduskeskustes, sealjuures ka IKEAs, Hiina Bazaarid on oma geniaalse kaubapaigutuse poolest juba vaatamisväärsused omaette! Üks näide! 😀

20181008_181923

Tegime plaani minna pühapäeval Taganana randa . Aga nagu ikka inimene mõtleb, jumal naerab selle üle, pühapäeval oli pilves, udune ja sajune ilm. Kiire tiir  kirbukal Santa Cruzis ja läksime ikkagi sinna randa teiselepoole Anaga mäge. 0,75  sendi eest korralikku ameerikamägede laadset sõitu (Pireti kommentaar: mulle väga meeldis 😀 kiiremini oleks võinud ju sõita), teise sama suure summaga tagasi. Mul läks süda pahaks , ausalt! Heli ütles, et see bussijuht sõitis veel väga turvaliselt :O Üks jalgrattur oli kurvipeal viga saanud, ei näinud kuidas juhtus, aga pikali maas ta lamas ja liiklus oli häiritud niigi kitsal mägiteel. Tagasi tulles teda enam seal polnud.

Kohale jõudes ootasid meid sellised toredad lained ja rand ise oli musta liivaga. Kuna sadas vihma, siis ei jäänud meil muud üle, kui oodata ära, millal buss otsa ringi keerab ja meid jälle mööda-üle ja -ümber mäge  turvaliselt tasasemale pinnasele toimetab. Vahepeal olime pilve sees (mitte pilves :D)

Piretiga saime ka kinnituse laupäevase AEGEE ürituse kohta Siam Pargis, et saame sellel osaleda. Sellest ja teistest toimetustest juba järgmises postituses!

Olge meiega!

Esimene praktika nädal

Alustasime eelmisel esmaspäeval haiglas osakondadega tutvumisega. Meelike on meist eraldi, mina ja Piret oleme koos. Tegutseme Piretiga operatsioonijärgses intensiivravi palatis. Korraks saime nina pista ka sterilisatsiooni osakonda, et näha kuidas seal need asjad käivad. Kust steriilsed riistad tulevad, kuhu mustad lähevad. Haigeid on palju, on väga raskeid ja ka pisut kergemaid. Pursime Hispaania keelt segamini inglise keelega. Kui parasjagu pole sellist õde, kes inglise keelt oskaks, saame hakkama ka Hispaania keelega. Alati saab ju keha keelt kasutada! Patsientidega suhtlemisel on jah omad keelelised piirid, aga pole hullu, õpime igapäev! Suhtutakse meisse väga mõistvalt ja õed teevad kõik, et me vaatamata kõigele võimalikult palju õpiksime! Haigetel kätt hoida ja pai teha oskame me ka ilma keele oskuseta 😀

Et praktikal käimine väga rutiiniks ei läheks, siis püüame omale ka muid tegevusi leida, aga reeglina oleme õhtuks täitsa läbi omadega. Suuremad ettevõtmised plaanime ikka nädalalõppudesse.

Praktikale käime me Piretiga jala, kaks trammipeatuse vahet (umbes 20 min kõndida). Ühistranspordipiletiga on endiselt jama, aga me võitleme enda õiguste nimel edasi.

Tore on see, et AEGEE Tenerife (üliõpilaste ühendus), korraldab endiselt põnevaid üritusi. Käisime Piretiga  Anaga metsades matkal. Sõit bussiga sinna oli juba piisavalt ekstreemne!20181006_093142[1]

Mina, kes ma kõrgust kardan, ületasin end täiega. Piret on meil kogemustega matkasell 😀 tema suutis nautida kõike 😀 Ma sain kõige vähem puhata peatuskohtades, koos matka saatjaga 😀 , olin ju viimane koguaeg 😀 20181006_093724.jpg

Vahepeal oli rada kindlamal pinnasel , siis julgesin pilte ka teha!  Matka lõpus ootas meid külm õlu!

20181006_142150

Ja muidugi Playa de Las Teresitas

20181006_154710

Liiv oli randa jõudes niiiiii kuum (isegi väga kiire jooksmine ei aidanud :D), et tallaalused pidid ära kõrbema. Ainult jalanõuga sai seal kõndida, või sokkides. Vesi oli soolane ja mõnusalt soe. Ujuma ei pidanud, sest vesi kandis ilusti pinnal 😀 Päike võttis hästi, sain omale niiöelda jotapäevituse 😀

Pühapäeval käisime jälle kirbukal kaupa uudistamas, sealt saab ikka igast asju. Kui liiga kauaks uudistama jääda või midagi katsuma hakata püütakse seda sulle kohe ka maha müüa.

Meie tegemised aga jätkuvad! Reedel on plaanis minna Tenerife Kompassi Hispaania päeva tähistama väikese veiniga ja järgmisel laupäeval Siam parki ! See viimane pidi olema Euroopa suurim, seega püsige lainel ;D